D: renditud masina depretsiatsioonikulu 33 334 D: renditud masina akumuleeritud depretsiatsioon 100 000 K: pangakonto 40 211 K: renditud masina akumuleeritud depretsiatsioon 33 334 K: renditud masin (soetusmaksumuses) 100 000 Kui rendimaksed toimuvad aasta lõpul, on rentniku intressikulu muudel võrdsetel tingimustel suurem avansiliste rendimaksetega kaasnevast intressikulust. Kui rendimaksed tasutakse rendiperioodi algul, lähtutakse rendimaksete graafiku koostamisel avanssannuiteedi nüüdisväärtuse arvutustest. Igakordse rendimakse suurus on näite 2 lähteandmetel 36 556 krooni (100 000 : 2.73554). Rentniku rendimaksete arvutused: Kuupäev Rendimakse Intressikulu Kohustise Kohustise jääk tasumine i = 10 % vähenemine 01. 01. 2005. 36 556 36 556 63 444 31
14. LAENUAMORTISATSIOONIGRAAFIK Laenu-, liising- ja järelmaksugraafikud koostatakse põhimõttel, et intressi arvutatakse laenujäägilt ning tagasimaksesumma ei muutu. Hulka ühesuurusi, perioodiliselt tehtavaid rahalisi makseid mingi 40 arvu aastate jooksul nimetatakse annuiteediks. Laenu tagasimaksesumma ehk annuiteet koosneb alati kahest osast: 1) laenu tagasimaksest; 2) intressikulust, mida makstakse laenamise eest. Annuiteedi leidmiseks (vaata joonis 1) on vaja laenulepingu kohta teada järgmisi tingimusi: 1) laenusumma suurust; 2) aastaintressimäära; 3) ühes aastas tehtavate tagasimaksete arvu; 4) laenu pikkust aastates. Viimase kolme alusel leitakse 1) makseperioodi intressimäär ja 2) tagasimaksete arv. Need, koos laenusummaga, on omakorda vajalikud annuiteedi ehk laenu perioodilise tagasimakse summa leidmiseks.
9. Milline on üldjuhul maailmas logistikakulude ja SKP (sisemajanduse kogutoodang) suhte muutumise trend? logistikakulude tase tooteühiku kohta suureneb logistikakulude tase tooteühiku kohta väheneb logistikakulude suhteline tase püsib paigal logistikakulude suhteline tase sõltub SKP tasemest 10. Millest on põhjustatud lao ülalpidamiskulud? laoruumi-, -personali, -seadmete, inventari jms kasutamisest kaubavarude all oleva käibekapitali intressikulust ehk alternatiivkulust, kindlustamisest, riknemisest ja hävimisest kaubavarude ladustamisest ja lao omamisest kaubavarude omamisest 11. Kuidas arvutatakse laokulu koefitsient? ladustamiskulu / aasta keskmine laoväärtus lao ülalpidamiskulu / aasta müük aasta laokulu / aasta müük aasta laokulu / aasta keskmine lao väärtus 12. Millest on põhjustatud ladustamiskulud? kaupade hoiustamisest laos kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos
ettevõtte kogukuludesse. Jaotuskulud on logistikakulud, mis on põhjustatud logistikatoimingutest turupiirkonnas. Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 10%. Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidiselt toimib inflatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inflatsiooni asemel toimib deflatsioon ehk raha kallinemine.
Need koosnevad lao ülalpidamiskuludest, ladustamiskuludest, veokuludest, klienditeeninduse jms kuludest. Jaotuskulud on enamasti vahemikus 5 – 10%. 123 Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist – intressikulust ja amortisatsioonist. Kapitalikulu = intress (alternatiivkulu) + amortisatsioon Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hinnaga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidiselt toimib inflatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inflatsiooni asemel toimib deflatsioon ehk raha kallinemine. Reaalintress näitab ära, kas raha
krediidikontroll jms. Kapitalikulu ehk investeerimiskulu on kulu, mis tehakse põhi- ja käibevahendite soeta- miseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema aja jooksul. Kapitalikulu koosneb kahest komponendist – intressikulust ja amortisatsioonist. Varude soetamisel ja investeeringute tegemisel oleks vaja arvestada intressi ehk raha hin- naga. Kui intress ühelt poolt suurendab raha hinda, siis vastupidi toimib inlatsioon, mis vähendab selle hinda. Erandkorras võib olla makromajanduses tegemist olukorraga, kus inlatsiooni asemel