Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"intressides" - 5 õppematerjali

Laenud
3
docx

Laenud

Intressimäärad laenudele võivad olla: fikseeritud(kogu laenu perioodiks on intress kilndlaks määratud) Ujuvad ehk kõikuvad (aluseks pankade vahelise rahaturu intressimäär või panga baasintressi määr) Meie laenud on seotud euriboriga . Kuue kuu euribor- intressimäär muutub iga kuue kuu tagant Laenutegevuse üldpõhimõtted: 1. Tähtajalisus ja tagastatavus (laenu antakse konkreetseks tähtajaks) 2. Tasulisus (väljendub intressides) 3. Tagatus : a) maksevõime ­ kliendi võime laenu oma sissetulekstest tagasi maksta b) tagatis ­ kui maksevõime halveneb või kaob, siis kasutatakse tagatist isikulised tagatised- võlaõiguslikud varalised tagatised- asjaõiguslikud Tagatis peab olema kindlaks määratava ja püsiva väärtusega, kergesti realiseeritav, ületama laenusumma suuruse, andma pangale eelisnõude õiguse Varalised tagatised:

Majandus → Rahandus ja pangandus
88 allalaadimist
Rahandus ja pangandus-I kursus
10
doc

Rahandus ja pangandus, I kursus

Intressirisk on risk, mis tuleneb asjaoludest, et krediteerimise intressimäärad ja finantseerimise (hoiused ja muud võõrvahendid) muutuvad asjas erinevalt. Laenudele määratud intressid sõltuvad: 1) Pangafondide kulust ehk ressursist. 2) Laenuvõtjaga kaasnevast riskid. 3) Panga marginaalist 4) Konkurentide poolt pakutavatest intressimääradest. Laenutegevuse 5 põhiprintsiipi: 1) Tähtajalisus ja tagastatavus 2) Tasulisus, väljendub intressides 3) Tagatus, koosneb 2st osapoolest- maksevõime ja tagatis. 4) Sihipärasus- konkreetsel otstarbel kasutada laenu. 5) Piiratus- piirangud laenu andmisel- 1) tulenevad seadusest. 2) tulenevad pangalaenu poliitikast Laenu taotlemine 1) Laenuavaldus, igal pangal oma tüüpvormid lähtuvad tootest. 2) Finantsseisu maksevõimet ja sissetulekut tõendavad dokumendid. 3) Vara omandiõiguse dokumendid- vajalikud tagatisvara turuväärtuse hindamiseks,

Majandus → Rahandus ja pangandus
118 allalaadimist
Maksundus
7
rtf

Maksundus

5. Dokumendid, mis antakse üle haldurile, peavad olema fikseeritud vastavas protokollis. Mõistlik on anda üle koopiad, mis peavad olema maksukohuslase pootltkinnitatud. 6. Maksumenetluses võib revident kasutada ka kolmandaid isikuid ja endiseid töötajaid. 7. Kõik maksuhalduri otsused ja aktid saadetakse maksukohuslasele registreerimise aadressile või antakse üle maksuhalduri ametnike poolt. 8. Maksuhalduri vastutus realiseerub eelkõige maksumaksja tasutavates intressides. Intresse makstakse siis, kui maksumaksja poolt esitatud tagastusnõude täitmisega ebaseaduslikult kaua viivitatakse. Tagastusnõue tekib maksumaksjal nt. Kohustava haldusakti tühistamise kaudu, kui maksumaksja on jõudnud seda täitma asuda. 13.Aegumistähtajad maksuasjades Aegumine hakkab kulgema esitamisele kuulunud deklaratsiooni esitamise tähtpäevast. Maksusumma määramiseks on üldjuhul 3 aastane tähtaeg. Deklaratsioonis valeandmete tahtlik esitamine aegub 6 aasta jooksul;

Majandus → Raamatupidamise alused
243 allalaadimist
Majandusõpetuse alused
13
docx

Majandusõpetuse alused

Palgad ­ kodumajapidamiste sissetulekud tööjõu pakkumise eest. Rent ­ sissetulekud, mida saadakse tootmistegurite kasutamisse andmise eest. Intressid ­ sissetulekud, mida saadakse raha kasutamisse andmise eest. Kasum ­ sissetulek, mida teenivad ettevõtete omanikud. Amortisatsioon ­ summa, mille võrra tootmisseadmed kaotavad aja jooksul oma väärtust. See summa on tegelikult toodete hindade sees, kuid see ei kajastu ei palkades, rendis, intressides ega kasumis. Seetõttu lisatakse see SKT arvutuses juurde. Kaudsed maksud ­ nendeks on näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Ka need sisalduvad kaupade ja teenuste hindades, kuid ei kuulu ülaltoodud komponentide koostisesse. Seetõttu tuleb ka need maksud SKT arvutuses lisada. Subsiidiumid ­ näiteks maksab riik saartevahelist laevaliiklust korraldavatele ettevõtetele raha juurde, kuna muidu ei oleks nende tegevus kasumlik. Selline juurdemakse on

Majandus → Majandus
13 allalaadimist
Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

väljastatavatest tarbimislaenudest lugeda kiirlaenudeks ning kommertspankadest on iseäranis BigBank tuntud selles segmendis tegutsejana1. Kuigi kommertspankade kohta on agregeeritud info olemas (eraisikutele väljastatud tarbimislaenude jääk ning krediidikulukuse määr), ei ole Finantsinspektsioonil lubatud väljastada andmeid üksikute pankade kaupa, seega pole täpselt teada, millised on erinevused kommertspankade vahel tarbimislaenude mahtudes, intressides või tehingutasudes. Samuti ei anna krediidiasutuste kohta kättesaadav statistika infot viivisintresside taseme kohta. Kuna aga Finantsinspektsiooni järelevalvega katmata turul (edaspidi: reguleerimata turg) on infoprobleemid veel tõsisemad, tegeleb käesolev analüüs eelkõige sellest turusegmendist ülevaate saamisega. BigBank on kiirlaenuturu osalisena sisse arvestatud nende uurimisküsimuste juures, kus see on tervikpildi saamiseks oluline. 1.2. Turu maht

Majandus → Majandus
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun