5. Mis on kohtu ülesanne? Kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses EV seadustega. 6. Millised on õiguse tähtsamad harud? mis on eraõigus? mis on avalik õigus? Eraõigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik) Avalik õigus- puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike intitutsioonide, erafirmade/MTÜga (juriidilised isikud) 7. Euroopa Liidu aluslepingud, Euroopa Liidu põhilised institutsioonid 8. mis on unitaarriik? mis on konföderatsioon? mis on föderaalriik ehk föderatsioon? 9. Mis on regionaalpoliitika tähtsaim ülesanne? 10. Miks on hariduse, sotsiaalküsimuste ja transpordi korraldamine peamiselt kohaliku omavalitsuse või maakonna ülesanne? 11. Millise administratiivse korraldusega on tegemist Eestis, kas tsentraliseeritud või
Religiooni kujunemislugu ja Hinduism Religioon (usund, usk) uskumuste, normide, tavade ja intitutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: 1) See on maailmavaade 2) Tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada 3) Eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid. 4) Rituaal, näiteks jumalateenistused, erinevad palvetamise viisid, usuliste pühade tähistamise viisid
aastaid tagasi. See viitab asjaolule, et parlamendis esineb kõneparlamendi jooni. Suurenev diskussioon, arupärimised ja küsimuste esitamine on osaliselt märk sellest, et parlament muutub järjest professionaalsemaks. Sellele aitab ilmselgelt kaasa asjaolu, et Riigikogus on professionaalsed poliitikud. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“, RiTo nr 26, 2012 1) Nõustun artiklis välja toodud arvamusega, et poliitiliste intitutsioonide usaldatavust ei saa hinnata ühemõõtmeliselt – mida rohkem usaldust, seda parem. Teatav skeptilisus on täiesti normaalne ja demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik. Usaldamatust võib käsitleda kui ajendit, muuta süsteem efektiivsemaks ja kodanikukesksemaks. Samuti läbipaistvamaks. Ohuks on pigem pimesi usaldamine. 2) Huvitav on asjaolu, et riigiti haridustaseme seos poliitilise usaldusega riigiti niivõrd erineb
USA roll 20.sajandi alguses – Sekkus Lõuna-Ameerikas toimuvale. Suhteliselt väike maavägi. Esimene eesmärk oli Ameerika-Hispaania sõda, et saada tagasi oma valdused L-As. Partneriks Euroopas oli Inglismaa ehk siis oli Kolmikliidu poolt. 28. Esimene maailmasõja põhjused – alahinnati ohtu, ei usutud sõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks. Sõda romantiseeriti, arvati, et sõda annab au ja kuulsuse ning oli põnev. Rahvusvaelisi kriise reguleerivate intitutsioonide puudumine, ei olnud org., et korraldada nt suurriikide kokkukutsumist. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia, ei märgatud sõjatehnika kiiret aegngut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekut. Sõjaplaanidele ei pööratud tähelepanu. 29. Esimese maailmasõja ajend nn Balkan kui püssirohutünn – Serbia väed tapsid A- U hertsogi Franz Ferdinadi. Venemaa asus A-U surve alla sattunud Serbiat toetama. Saksamaa kuulutas Serbiale sõja. 30
ajakirjandus on igatepidi seotud. Ajakirjandus ja meedia üldises tähenduses räägib kõigist sektoritest nii kaudselt kui ka luubi all olles. Pole vahet kas see millest meedia oma kõlakaid kajastab on siis riigi valitsus või eraettevõte keldripoes. 5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid lühidalt. Riik Võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste intitutsioonide kaudu. Riigi põhitunnused : 1)Territoorium- riigile kuuluv maa-ala 2)Elanikkond- riigi territooriumil elavad inimesed 3)Avalik võim- seadusandlik võim(parlament), täidesaatev võim(valitsus) ja kohtuvõim 6. Eesti Vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni millised need on? Riigikogu 'le kuulub seadusandlik võim. Vabariigi President on Eesti riigipea. Vabariigi Valitsus 'le kuulub täidesaatev riigivõim.
Teiseks kasvatab traditsiooniline kool pigem õpetajate kuulekaid ja allaheitlikke pailapsi või siis, vastupidi, kasvatajaid trotsivad vastalisi kui oma arvamust välja ütlevaid ja loovalt mõtlevaid noori. Kolmandaks tasutakse töökohtadel ennemini ülemustele lojaalsuse ilmustamise kui isepäisuse ja uuendusmeelsuse eest. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon. Lõpuks põhjustab ka poliitiliste intitutsioonide tavakodanikule kättesaamatus võimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus võimuesindajaid mõjutada. Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab kehtestavast järgimine
teiste vajaduste ja nõuetega. Teiseks kasvatab traditsiooniline kool pigem õpetajate kuulekaid ja allaheitlikke pailapsi või siis, vastupidi, kasvatajaid trotsivad vastalisi kui oma arvamust välja ütlevaid ja loovalt mõtlevaid noori. Kolmandaks tasutakse töökohtadel ennemini ülemustele lojaalsuse ilmustamise kui isepäisuse ja uuendusmeelsuse eest. Neljandaks hoiab inimesi nende tegelike arvamuste avaldamisest tagasi ka religioon. Lõpuks põhjustab ka poliitiliste intitutsioonide tavakodanikule kättesaamatus võimalust, et inimesed ei teadvusta oma isiklikke vajadusi ja huve ega taipa, taha ega oska iseend puudutavais asjus võimuesindajaid mõjutada. Enesekahjustamist kahjustavad kinnisus, häbelikkus, allasurutus ning muidugi... puudulik suhtlemisoskus. Enamik inimesi eelistaks põhimõtteliselt olla meelekindel ja mõjukas ning samas teisi arvestav ja õiglane. Agressiivset käitumist eristab
Peamine aine loomad. Kontuurid kraabitud seintele, osad värviga täidetud. Toonid: punane, must, valge, kollane. Kujutiste paigutus juhuslik. Väga täpselt ja ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Maalimine polnud ajaviide, kaunistus. Ilmselt seotud olulisemate mõtete ja tunnetega. Maalikunst jaguneb nagu arhitektuur erinevateks stiilideks erinevatel ajastutel. Maalimist peeti antiikajast peale käsitööks, nii töötasidki maalijad kõrgest seisusest isikute või intitutsioonide tellimusel. Maalides kindlaksmääratud ajajooksul etteantud sisuga pilte. 700 aastat on sellist aega kus maalikunsnikud hakkasid saavutama loomingulist vabadust. MAALIKUNST VANAS EGIPTUSES, KREEKAS JA ROOMAS Ka Egiptuse ja Ees-Aasia templite ning hauakambrite seinamaalid on seotud uskumustega. Egiptuse seinamaale iseloomustavad inimeste omapärased poosid jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm otsevaates. Pildisarjad ja hieroglüüfid kujutavad enamasti
&Ogden 2001). 2.1.3 Eksosüsteem Avardub lapse maailm veelgi kui mesosüsteemis. Lapse arengut mõjutavad oluliselt vanemate suhted väljaspool kodu, aga ka vanemate töö ja tööga rahulolu. Tugevat mõju lapse arengule avaldab meedia (Tulva jt. 2002). 22 Moodustavad keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad laste ja noorte arengut selles ise otseselt osalemata. Mõjutused toimuvad nende inimeste kaudu, kellest laps sõltub või nende intitutsioonide kaudu, kellest laps sõltub või nende institutsioonide kaudu, millega ta on kontaktis. Eksosüsteemis toimuv mõjutab keskkonda, milles tegutsevad lapsed ja noored (Klefbeck& Ogden 2001). 2.1.4 Makrosüsteem Makrosüsteem moodustub peret mõjutavatest etnilis-kultuurilistest, religioosetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest. Siin on olulisel kohal vanemtate hoiakud ja väärtushinnangud, aga ka ideoloogilised suundumused. Seadusandlusega reguleeritakse laste ning perede kaitset (Tulva jt
annaabi.ee 
