Hawaiil ei ole ühtkimürgist putukat ega roomajat. Hawaiid kutsutakse vahest Väljasuremisohus olevate liikide pealinnaksmaailmaks. Kolmandik USA väljasuremisohus linnuja loomaliikides elab Hawaiil. 90% Hawaii kasvavatest/elavatest taimedest ja loomadest ei leidu kuskilmujalmaailmas. Iidsed hawaiilased olid neoliitne ühiskond, edendades ja arenedes ilma savi ja rauda kasutamata/omamata. Nende kultuur oli väga arenenud ja baseerus väga austavale ja intiimsele suhtele maa ja ookeaniga. Väga iidsed ja sügavad teadmised taimedest ning ümbritsevast keskkonnast aitasid neil jõudsalt areneda. Kohalik elurütm käib vastavalt loodusele päikese järgi. Inimesed ärkavad varakult 5.30 paiku ja lähevad magama samuti meie mõistes vara 21.00 paiku. Õhtusöök on tavaliselt kella 18.00 ajal.
tema võimule looduse üle. MÜÜT- Armastuse ja ilu jumalanna Venus supelnud kord meres. Siis sündinudki veevahust roos. Venus näinud imeilusat valget lille ja võtnud selle oma kätte. Roosil aga olnud okkad, mis teinud Venuse käe katki. Jumalanna veri värvinud roosiõie punaseks. Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks. Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse nelja seina vahele, saladuseks. Tekkis kõnekäänd: sub rosa distum - (ladina k.) rooside all öeldu, s.o. vaikimiseks ehk saladuskatte all räägitu. PILT- ZEUS NIMI- Zeus ehk Jupiter. MILLE JUMAL- Peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena
3.Detsember 1919, olles 78 aastane,sureb Renoir oma kodus Cagne'is. 4 2.Looming Renoir on arvatavasti oma teemade- ilusad lapsed ja naised, lilled ning ilus tegevuspaik pärast impressionistidest enim armastatud. Ta on öelnud "Miks ei peaks kunst olema ilus kui maailmas on niigi koledaid asju." Renoir'i tööd on märgatavad nende väriseva valguse ja küllastatud värvide poolest, mis enamasti keskenduvad inimese intiimsele ja puhtale kompositsioonile. Üks tema peamistest teemadest oli naise alasti keha. Impressionismile iseloomulikus stiilis edastas Renoir pildi detailid värvides vabade pintslitõmmetega, nii, et figuurid sulandusid õrnalt üksteistega ning taustaga. Tema esialgsete maalide värvilisuse mõju tuleb Eugène Delacroix'ist ning värvide heledus Camille Corot'ist.Ta austas ka Gustave Courbet ja Édouard Manet, mida saame näha
Üldinimliku hoovuse asemel on astunud väga konkreetne , muutusterikas ning juurtetundlik, reaalidest küllastunud aeg. ,,Vihm teeb toredaid asju" on põhitoonilt varasemate kogudega võrreldes lüürilisem , kohati isegi malbe. Intellektuaalsed puünteeritud värsskonstruktsioonid on taandunud. Toimekat edasipürgimist ja teadadaamist aendab enam mõtlik meenutus, sissevaade, läbitundmine. Ka luuletuskogu pealkiri ei ole suurejooneline vaid vastab intiimsele laadile. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused luule struktuuris: esile tõuseb ebatäielik varieeruv kordus kui konstruktsiooniprintsiip. Üllatuslikud liitsõnad, tuletised, tähendusvariandid ja sõnamäng räägivad taidurlikust sõnakasutusest, mis täie jõu ning võimu omandab. 4. TEKSTINÄITED ,,Eilne mees väljas" Kevadtuul (1938) Pargi pühapüisil rajul hullabtuuk kurbrõõmsal ajul. Rebib mantleid õhinaga, vaikib, tärkab, soikub, ärkab ning teeb seelikutes sõidu,
• Kokku ei sobi näiteks kollane ja valge roos, üks on soe, teine külm • Levinud on rosaariumides rooside istutamine värvigruppidena Rooside keel ja sõnumid • Punane – kire, armumise võrdkuju • Valge – puhtuse, sügava austuse sümbol • Roosa – nooruse, rõõmu sümbol • Kollane – edukuse, vastarmastuse sümbol • Üks punane õis – ma armastan teid • Kaks õit – rõõm sind näha ja tervitada • Kolm õit – vihje intiimsele lähenemisele • Viis õit – salajane armastus jne
1961. a läks vabasurma. USA-s Key Westis asub Hemingway majamuuseum, mille kuulsateks eksponaatideks on 50 kassi. Need on kunagi ühe meremehe poolt Hemingwayle kingitud kasside järglased, kel kõigil kuus varvast nagu nende esivanemalgi. Loomingust 1926 - "Ja päike tõuseb" tõi tuntuse ja menu. Kujutab mõttetut ja eesmärgitut olesklemist, sõja läbi teinud inimeste pessimismi. Tegelased elavad küllaltki lõbusalt, teiselt poolt tunnetavad elu mõttetust. Romaan keskendub eraelulis- intiimsele tasandile. Sõjast on juttu vaid möödaminnes, sõja taga on valitsuste ja äriringkondade kasuahne poliitika, see ei ülenda, vaid pigem alandab inimest. Kellegi lootused ei täitu, sõda on nad ühel või teisel viisil sandistanud, pannud nägema elu absurdi ja tühjust, näiteks on peategelane Jake impotent. 1927 jutukogu "Mehed ilma naisteta". 1929 "Hüvasti, relvad" on sõjavastane teos. NB! Vaid "Ja päike tõuseb" ja "Hüvasti, relvad" on kadunud sugupõlve teosed!
aasta põlvkonna jaoks. Unamuno, Azorín, Valle Inclán, Baroja jt selle põlvkonna kirjanikud ütlevad lahti realistliku narratiivi jäigast korrastatusest, ümardavast objektiivsuspüüdest. Enam ei üritata elu n-ö kokku sõlmida, vaid jäetakse otsad lahtiseks. Eluläheduse all hakatakse nüüd mõistma juhuslikkust, assotsiatiivsust, vastuokslikkust. Pilvepiirilt laskutakse maa peale: fookus ei lange enam mitte niivõrd välisele-olustikulisele kui sisemisele-intiimsele. (Kui üldplaan ka võetakse, siis teistmoodi kui varem, näiteks Valle Incláni esperpento-stiili puhul, läbi moonutavate filtrite). Või õigemini, väline tõelus võrsub sisemisest, erakordsus tavalisusest. Need on üldised, tagantjärele tõmmatavad ühisjooned, mis eri kirjanike loomingus omandavad erineva värvingu. See kehtib ka Unamuno ja tema nivola'de kohta. 20. sajandi alguse romaaniuuendusi Hispaanias (ja mujal) on küll võimalik mingil moel