denatureerib valke. Suures koguses hävitab ka mikroorganisme, kasutatakse operatsioonisaalide steriliseerimiseks. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Loomade nägemismeel on seotud nähtava valgusega. Silmviburlastel on retseptorvalgud, mis tunnetavad valguse olemasolu või puudumist. Hulkraksetel loomadel silmad, mille suurus sõltub sellest, kas nad on aktiivsed öösel või päeval. Tolerantsuskõver- iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist 2. Populatsiooni mõiste. Populatsiooni tihedus, kasvukiirus. Kasvav, kahanev ja stabiilne populatsioon. Populatsioonilained. VASTUS: Populatsioon- ühist territooriumi asustavate samaliigiliste isendite kogum Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta Populatsiooni kasvukiirus- mõjutavad ruum ja toit Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nimetatakse populatsioonilaineteks.
välja kaevatud adrajäljed rooma rauaajast. 600/500 eKr rajatakse esimesed ulatuslikud põllusüsteemid, nn keldi põllud. 50/100 pKr muutub maaviljelus järjest tähtsamaks ja inimesed jäävad paiksemaks. 5 Mis on??? Konsortsium – suheterühma kaudu seotud organismide kogum. Tolerantsuskõver – iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Ökoloogiline nišš – roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents. Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või
PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi, mineraalid, hapnik, teised organismid. Tingimused - faktorid, mis vôimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus. Ökoloogiline amplituud e. tolerants - teatud ökol. faktori suuruste vahemik, mille ulatuses tuleb vaadeldav organism omadega toime. Tolerantsuskôver - tavaliselt Gaussi kôver (optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sôltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Spetsialist e. stenatoopne organism - teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne organism - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd). Ökoloogiline niss - (Hutchinson 1948) piirkond n-möötmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks kus ta elada oskab
PAR (fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus), vesi- me kõik oleme osa ookeanist, mineraalid, hapnik, teised organismid, CO2, H2O, O2 Tingimused faktorid, mis võimaldavad ressursside tarbimist, nt. pH, temp., soolsus. Ökoloogiline amplituud e. tolerants teatud ökoloogilise faktori suuruste vahemik, mille ulatuses tuleb vaadeldav organism omadega toime. Tolerantsuskõver tavaliselt Gaussi kõver (optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Spetsialist e. stenatoopne org. teda iseloomustab kitsas ökoloogiline amplituud (kuusk). Generalist e. eurütoopne org. - iseloomustab lai ökoloogiline amplituud (mänd). Ökoloogiline niss (Hutchinson 1948) piirkond n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kõik n telge omavahel risti)
3) Tingimused, mis võimaldavad ressursside tarbimist (loovad võimaluse ressursside tarbimiseks), nt. pH, temp., soolsus. Otsesed saab otseselt tarbida, nt. toit. Kaudsed ei saa otseselt tarbida, nt. kõrgus. Ökoloogiline amplituud: ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldav isend saab elada, kasvada ja paljuneda. Tolerantsuskõver: tavaliselt Gaussi kõver (optimum keskel minimumid äärtes), iseloomustab vaadeldava organismi elutegevuse intesiivsuse sõltuvust teatud ökoloogilisest faktorist. Ökoloogiline niss (Hutchinson 1948) piirkond n-mõõtmelises hüperruumis, mille dimensioonideks on olulised ökoloogilised faktorid ja mida asustab antud liik e. tingimuste kompleks, kus ta elada oskab. Graafiliselt kujutab seda Dilberti ruum (kõik n telge omavahel risti). Fundamentaalne niss tähistab osa hüperruumist, kus liik põhimõtteliselt võib elada, e. autökoloogiline. Realiseeruks siis, kui ei oleks teisi segavaid organisme
Vererõhk tõuseb, paraneb kopsude verevoolutus. Arteriaalsest verest võetakse rohkem hapnikku ära, suureneb hapniku utilisatsioonikoefitsient. Koormuse algfaasis kujuneb organismis alati O2defitsiit, kuna O2transpordisüsteemi kohanem uute vajadustega nõuab teatud aja. Stabiilse koormuse jätkudes jõuab O2tarbimine vastavusse vajadusega , tekib platoo e steady steate. Inimese töövõime piiriks on hapnikulagi e max O2 hulk (VO2 max), mida on võimalik kasutada ajaühikus. Koormuse intesiivsuse suurendamisel üle VO2 max piiri hapnikutarbimine ei suurene ja AV muutub valdavalt anaeroobseks. VO2 max väljendatakse absoluutväärtusena ja suhtearvuna ml/min/kg, sõltub lihasmassi hulgast organismis, treenitusest, soost. O2 tarbimise määram veloergomeetril, stepptest, jooksmine, sõudeergomeeter. Anaeroobne alaktaatne töö: Max pingutus (KrF mahhanism), kestus kuni 8sek, laktaati ei teki, II tüüpi lihakiuduse hüpertroofia Anaeroobne glükolüüs:
annaabi.ee 
