Esimesed masinad, mida tutvustati olid valumasinad, kus valati sulaalumiinium vormi. Üks masin valas automatselt alumiiniumi vormi kuid teise masina jaoks oli vaja töötaja kindlat kätt. Vormi valamiseks on vaja alumiinium sulatada elektriahjus, mida on seal kaks tükki. Väiksemaid detaile valmistati survevalumasinaga. Seal oli vaja töötajal pressitud alumiinium detail lihtsalt masinast eemaldada ja vorm suruõhuga puhastada, jupid valmisid umber 30sek intervallidena. Sellele lisaks on veel liivakärnide valmistamise seade. Seal segatakse spetsiaalne liiv ja vaheaine, mis peale ahjus käiku lagunevad. Hetkel kui meie grupp seal oli valmistati mingisugust torudetaili. Järeltöötluses on kasutusel erinevaid lintsaage, mis on kõik erinevate mõõtmetega, lihvpinke, puurpinke, ekstsentrikpresse sobivate stantsidega. Siis on neil veel vibroseade vanni ja kuivatuslauaga.
Eelisatakse teist mudelit, mille korral arvatakse et RNAP II on immobiliseeritud. • Splaissingu ‘vabrikud’ (=tuuma speklid, splaisingu speklid) Splaissingu vabrikud ehk tuuma speklid on väikesed membraanitud organellid või struktuurid, mis sisaldavad valku. See valk on faktorite reservuaariks, mis osaleb transkriptsioonil ja pre-mRNA protsessingul. Splaissingu vabrikud on irregulaarsed intervallidena esinevad sturktuurid tuumas, mis varieeruvad suuruse ja kuju poolest. Umbes 25-50 speklit esineb ühes imetaja interfaasi tuumas. Speklid koosnevad interkromatiini graanulite klastritest. Splaissingu vabrikud on dünaamilised struktuurid – nii nende valgulised kui RNA-valk komponendid saavad ringelda pidevalt spektite ja teiste tuuma piirkondade vahel olenevalt raku transkriptsioonilisest olekust. Nad asuvad kromosoomi territooriumites, kromatiini domeenide vahel.
funktsioneerimiseks suurt pinda. Näit. peensoole epiteelirakkudel. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Filamendid orienteeritud +otsaga hatu tipu suunas. Mikrohatus hoiavad aktiini filamente omavahel koos spetsiaalsed valgud fimbriin ja villiin mis paiknevad teatud intervallidena aktiinifilamentide vahel. Aktiini filamendid lihasrakus Imetajatel on 4 pōhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Lihaskiu (raku) sees on suurel hulgal müofibrille, mis on samapikad kui lihaskiud. Müofibrill omakorda koosneb paljudest korduvatest struktuurielementidest, nn. sarkomeeridest. Igas sarkomeeris on 2 paralleelset ja osaliselt kattuvat filamentide komplekti, paksud ja peened filamendid
lääne poole teine kui põhja poole - Suunarakkude laenglemine ei ole looma keha positsiooniga seotud ja ei sõltu kas loom on paigal või liigub - Ei kohane aja möödudes vaid laenglemine püsib nii kaua kuni pea on vastavasse suunda pööratud - Ei aktiveeru mingile objektile ümruses Võrgustikrakud: laenglevad ühtlaste vahedega sõlmedena mis jaotavad ümbruskonna võrgustikuks - Iga võrgustikrakk laengleb ruumiliste intervallidena – sõlmpunktid tähistavad punkte läbi ümbruskonna mis vahendavad ruumi suurust ja positsiooni ruumis - Sõltumatu looma suunast, liikumisest, kiirusest Milliseid eksperimentaalseid meetodeid on ruumitaju uurimiseks kasutatud (loomadel)? Milliseid neuropsühholoogilisi teste saab inimestel kasutada? Teekonna järgimine - Raja järgimine või liikumine objekti suunas. Ka vihje õppimine viidates et tegu on spetsiifilisele vihjele vastamisega
järjest enam tähelepanu majandustsüklite ülekandumisele erinevate riikide ja majanduspiirkondade vahel (Tamla 2003: 13-14). Üks esimesi teadlasi, kes pikaajalisi tsükleid uuris, oli Vene majandusteadlane Nikolai Kondratjev. Tema järgi nime saanud tsüklid iseloomustavad lainete taolisi hindade, intressimäärade ja teiste 6 majandusnäitajate muutusi 50-60 aastaste intervallidena (Alexander 2002: 15). Kirjanduses on eristatud majandustsüklina klassikalist tsüklit ja kasvutsüklit Klassikalise tsükli puhul on tsükli faaside määratlemine suuresti hinnanguline, kuna erinevad majandusaktiivsuse näitajad ei ole sünkroonsed ning tõlgendamine jääb uurijate otsustada. Kasvutsükli defineerimiseks on aluseks võetud majanduse põhi, millele järgneb vähemalt kaks kvartalit kestev majandustõus. Kogu tsükli kestvuseks ei
annaabi.ee 
