Hasso Krull: „Minu meelest on Jürgen Rooste “Sonetid” just sellelaadne inspiratioonikeskne luule. Asi algab juba pealkirjast, mis ei viita üldse žanrile, vaid (nagu autor ise on öelnud) Marie Underi samanimelisele luulekogule. Seega pole Rooste “sonett” mitte oma “vormi tütar”, vaid see on pigem üks paljudest nimedest inspiratsiooni allikale: need tekstid on “sonetid” üksnes metafoorselt, ainult intertekstuaalselt ja mitte arhitekstuaalselt. Kui Rooste oleks tõepoolest jäljendanud muistset vormi, siis ei oleks niisugust ootamatut seost tekkinud ja äärmisel juhul oleks ta võinud apelleerida Underi “mõjudele”: nüüd langeb aga mõjude küsimus üldse ära, ja valitsevaks muutub inspiratsiooni hoogne voogamine, sisse- ja väljahingamise rütm, sõnade ja kujutluste tõkestamatu vool.
allegooriate interpreteerimisega. Sellel tasandil nõutakse interpreedilt teatud kirjanduslike allikate tundmist, võimet tunda ära, milliseid kujundeid, lugusid või allegooriaid on kunstnik oma teosesse põiminud. Panofsky peab siin muidugi silmas eelkõige renessansimaale, mida pole võimalik mõista ilma Piibli lugusid ja allegooriaid tundmata. Aga kujundeid, lugusid ja allegooriaid ei kohta me mitte ainult renessansimaalides, vaid ka paljudes teistes kunstiteostes, mida tuleb lugeda intertekstuaalselt, s.o koosmängus teiste tekstidega. Kolmandal tasandil, "sisemise tähenduse või sisu tasandil", toimub kunstiteose kui terviku tähenduse interpreteerimine. Panofsky meelest väljendab iga kunstiteos kunstniku maailmavaadet ja interpreteerija ülesanne on see sõnastada. Oluline küsimus on, mis paneb meid kunstiteoseid interpreteerima. Esteetilised teooriad, mis postuleerivad retsipiendi esteetilist hoiakut, jagunevad esiteks nendeks, mis
Kivastik jt). Kultuuriloolise näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil. Mängud dokumentaalsusega (eriti sajandi esimesel kümnendil). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine. Autorid: Jaan Undusk ( märgiline novell-romaan sel perioodil ,,Kuum" (1990). Seostub Undiga (proosa lahtimängimise moment). Intertekstuaalselt ja keeruliselt läbikirjutatud romaan. Olulised ka näidendid: 1999 Goodbye, Vienna (Gertrud); 2003 Quevedo; 2008 Boulgakoff. Jüri Ehlvest kuulus kirjanik 1990ndatel, ilma, et tal oleks ühtegi raamatut (novellid Vikerkaares). Paralleelselt ilmusid: romaan ,,Ikka veel Bagdadis" ja Novellikogu ,,Krutsiaania" (1996). Tajub klassikalist novellistruktuuri ning kuidas jutustada. Saavad kokku nõiduslikuks või müütiliseks. Süzeedlõhkuv lahendus
Kunstiteosed on filosoofilise iseloomuga. Kunstiteos on TÄHENDUSLIK ja eeldab, lausa nõuab interpretatsiooni. Erwin Panofsky järgi on kunstiteosel vähemalt kolm interpreteerimise tähenduslikku tasandit. 1)interpreteerija peab eristama ja identifitseerima tähenduslikud motiivid ehk ära tundma, mida on kujutatud ja millised osad seda teevad 2)teisel tasandil tegeletakse kujundite ja loo interpreteerimisega, st teoseid tuleb lugeda intertekstuaalselt, suhtest teiste teoste ja tekstidega 3) terviku interpretatsioon, mis hõlmab ka kunstniku maailmavaatelisest sõnumist arusaamist. Me peame aga esmalt MÄRKAMA kunstiteosele omistatud staatust. Wolfgang Welch ütleb, et esteetikaga tegeledes peame me tänapäeval olema transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast
inimesed ei tahagi, et neid tavalistena koheldaks. Kui rikas ostab just seda toodet, saabki oma erilisust näidata. Reklaamides rõhutatakse individualismi, erilisust, ekslusiivsust. Hoopis harvem hakkab silma samastumisreklaame: „Sa pead ostma selle toote, sest kõigil juba on, ära erine jne“. Eesti reklaamides üldiselt: „Osta, siis oled parem kui teised“, mitte „Osta, siis pole nii kehv kui teised“. Reklaamid viitavad intertekstuaalselt teistele reklaamidele, kasvavad neist välja, eeldavad eelmiste reklaamide tundmist, sest muidu seoseid ei tekiks. Intertekstuaalsus tekkis 1960ndatel, siis ilmus ka humoristlik ja mänguline suund. Muutuse põhjus on tarbekaupade muutuva iseloomuga, mitte tootjate isikuomadustega. Kui varasemad tootjad tegelesid toodete üleküllastumisega, siis viimase 50a jooksul peavad reklaamid tegelema tarbijate küllastumisega.
annaabi.ee 
