hindamise objektiivsus ja seeläbi ka kallutatus eksperimentaatori poolt eeldatud tulemuste analüüs 13. Katseplaani valik? 14. Kas ja millised eetilised probleemid võivad selle eksperimendi korraldamisel tekkida? Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga 15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused? T-testi kasutati statistilise tähtsuse määramiseks Esimeses katses kasutati statistilise tähtsuse määramiseks T testi, millega leiti, et statistilised keskmised erinesid usaldusväärselt ( 0,01) tõenäolisuse nivool, mis omakorda andis põhjuse järeldamaks, et seletuse andmine piltidele kergendab ka esitatu meenutamist. Ühtlasi andis see kinnituse hüpoteesile, millega seda ka eeldati.
tekkida? Läbiviidud eksperimendi temaatika ei tekita kõlbelisi probleeme kuivõrd käsitletava teemaga ei haaku minu jaoks vähemalt kokkupuutepunkti ühegi moraali või eetikanorme rikkuva reegliga , sest ilmselt polnud tegemist ka sundkorras alkoholi manustamisega, mis ehk oleks olnud ainukeseks küsitatavust tekitavaks probleemiks. Pealegi usun, et selle tarbimisest ka teavitati osalejaid, mida küll otseselt välja ei loe 15. Kuidas analüüsiti ja interpreteeriti andmeid? Kas tulemus vastas hüpoteesidele? Millised on interpretatsioonivõimalused? Esimese uuringu puhul oli tegemist korrelatiivse analüüsiga ning meeste puhul leidis hüpotees ka kinnitust( joove vähendas kondoomi kasutamise soovi). Omavahel võrreldi kaineid ja joobnud vastuste andjaid. Ülejäänud kolmes eksperimentaalses uurimuses kasutati uurimuse analüüsiks t-testi, z- skoori, f- testi ning analüüsiti
Need on kitsad, tihti ainult 1-2 kilomeetrit laiad siuglevad süvendid, mis jooksevad läbi laavatasandike. Suurim neist, Vallis Schröteri ehk Schröteri org, algab Tormide ookeanis oleva Herodotuse kraatri juurest ja keerdub 160 kilomeetri pikkuselt ümber selle, lõppedes siis ootamatult. Schröteri orust kirde suunas, Prinzi kraatri ümbruses, leidub veel pool tosinat looklevat vagu, kuid nende leidmiseks on vajalik juba vähemalt 8- tolline teleskoop ja head vaatlusolud. Algul interpreteeriti looklevaid vagusid kui kuivanud jõesänge, ent vee täielik puudumine Kuult toodud pinnaseproovides on sundinud otsima teisi teooriaid. Tänapäeval arvab enamik teadlasi, et need vaod on tekkinud kuuma, väheviskoosse laava kiirel voolamisel. Sarnaseid kanaleid on leitud ka Maal, Havai vulkaani Kilauea ümbruses. Kivi Kuul Kuu kraatrid 10
kunsti oli võimalik dateerida tänu samast leitud arheoloogilistele esemetele, hakati ka Altamirat pidama originaaliks. Kõikides koopamaalingutes on ühist nende stiilis. Peamiselt on neil kujutatud profiilis loomi. Kõige sagedamini on loomadest esindatud hobune ja piison. Aga on ka metskitse, põhjapõtru. Loomad on neil maalingutel harilikult kujutatud väga realistlikult, inimesed stiliseeritult või skemaatiliselt. Esineb ka inimkäsi ja abstraktseid kujundeid. Varem interpreteeriti koopamaalinguid austraalia aborigeenide kunsti paralleelide põhjal kui mingisugust jahimaagiat. St, kui mingit looma loodeti jahil tabada, siis joonistati ta koopa 30 seinale ja hiljem viidi samas kohas jätkuvalt mingeid rituaale läbi. Selle eesmärk oli tuua jahiõnne. Ka abstraktseid kujundeid seoti jahimaagiaga lõksude, püüniste plaanid. Sellised tõlgendused pärinevad 20. sajandi algusest ja püsisid kaua.
maailma vahel, mis saab ühtlasi ka aia peremehe suursugususe mõõdupuuks. Kõikvõimalikud astroloogilised sümbolid ja vihjed aastaaegadele näitavad mitte ainult sellele ajale omast kohakonteksti, vaimu, terviklikkust ja tervislikkust, vaid ka kosmilist harmooniat koos selles avalduvate vastuoludega. Kosmiline paradigma peegeldus küll ka juba keskaja neljakandilistes kloostriaedades, mida interpreteeriti kui paradiisi. Kuid keskaja aiad olid eelkõige väikesed müüridega kammitsetud õued, eemal ilmaliku maailma eest, kus kõikvõimalikud seosed universumiga olid tabatavad üksnes läbi pühadusega ühendatud intellekti. Seevastu renessanssaias sisalduv (kosmiline) kord pole midagi sellist, mida peab dekoreerima läbi abstraktsiooni; seda tuleb mõista läbi inimese loomingu, mis realiseerub läbi füüsiliste märkide,