• Vaimne vanust tähendab inimese vanust vastavalt testi järgi saadud punktidele. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks teist metoodikat ja valemit. • x - testis saadud toorpunktide summa; • μ - keskmine punktide arv, mille normgrupp on saavutanud; • σ - normgrupi tulemuste standardhälve. MÕJUTAB • Eneseteadlikkust, enesekindlust • Emotsionaalset paindlikkust • Motivatsiooni • Interpersonaalset tundlikkust • Mõjukust • Nägemuslikkus • Kohusetundlikkus • Usaldust • Stabiilsust iseloomus, argi asjades jne KASUTATUD MATERJAL • http:// erinevadoppijad.weebly.com/intelligentsustuumluumlpide-arendamine.htm l • http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Goleman#mediaviewer/File:Daniel_Go leman_-_ World_Economic_Forum_Annual_Meeting_2011.jpg • http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus • http://et.wikipedia
puhul ei oma selget tähendust ( Järv, 2004, 12). 2.1 Psühhosotsiaalsed ravimeetodid Psühhosotsiaalsete ravimeetodite eesmärkideks on: tõsta patsiendi teadlikkust haiguse olemusest ja panna ta koostööd tegama toitumuse taastamisel ja füüsilisel paranemisel; panna patsient muutma vääraid hoiakuid oma kehakuju ja– kaalu suhtes; soodustada emotsioonide reguleerimise õppimist ja impulsi kontrolli; parandada interpersonaalset ja sotsiaalset funktsioneerimist; suunata tähelepanu komorbiidsele psühhiaatrilisele patoloogiale ja psühholoogilistele konfliktidele, mis suurendavad ja hoiavad alal söömishäiret ning tõsta patsiendi motivatsiooni muutuseks.( Järv jt, 2010, 6.) Palju on kirjutatud erinevatest teoreetilisest teraapia mudelitest, kuid nende empiiriline väärtus söömishäirete ravis on oluliselt piiratum ( Jaffa, McDermott, 2007, 233-234).
oskus vajalikul hetkel esile tuua erinevaid identsuse aspekte, mis tasakaalustab indiviidi enda ja teiste inimeste ootusi. Minakäsitus – kontseptsioon, mis on välja kujunenud nägemus iseendast ja oma mina seotusest keskkonnaga, sisaldades nii indiviidi reaalset mina kui ka ideaalmina, mille poole pidevalt püüeldakse. Minakäsitus vahendab inimese ja keskkonna suhet, olles keskne tegur, mis mõjutab indiviidi hoiakuid, faktide interpretatsioone, mäluprotsesse, enesele seatud eesmärke, interpersonaalset interaktsiooni ning tegevuste valikut. Minapilt - aluseks inimese tegutsemisele ja interaktsioonile ühiskonnas, väljendades seda, kuidas indiviid ennast kirjeldab, hindab ning kuhu ta pürgib. Minapilt on osa isiksuse minakäsitusest. Motivatsioon - indiviidi sisemusest tulenev mõju. See on inimesele iseloomulik jõud, mis avab piiramatud arenguvõimalused. Motivatsiooni allikaks on inimese usk oma suutlikkusse saavutada eesmärk
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine
toimuvat tajutakse läbi mineviku kogemuse prisma. Eksistentsialism - kus fookus on inimeste eksistentsil, omavahelistel suhetel, rõõmudel ja kannatustel jms nii nagu seda vahetult kogetakse. Eksistentsialistid arvavad, et inimesed avastavad ja loovad ennast pidevalt uuesti, uusi horisonte ja probleeme ja võimalusi jätkub alatiseks. Gestaltteraapia on holistlik. Ta käsitleb inimest kui tervikut- tema füüsilist, psühholoogilist, intellektuaalset, emotsionaalset, interpersonaalset ja spirituaalset osa. Gestaltteraapia õpetab teadlik olema, keskendudes siin ja praegu tajumisele ja tundmisele interpreteerimise ja eelarvamuste kütkes olemise asemel. See, mida otseselt hetkes tajutakse ja tuntakse, on usaldusväärsem seletustest ja interpretatsioonidest, mida tavaliselt olukordadele andma kiputakse. Teadlikus kontaktis teiste inimeste ja keskkonnaga suurenevad võimalused kvaliteetsete suhete tekkeks ja ollakse võimeline avastama uusi, loovaid lahendusi oma heaolu
on universaalselt äratuntavad sõltumata kultuurist. 7 universaalset emotsiooni- Ekmani teooria leidis kinnitust! • Bioloogiline kommunikatsioon – hoolitsuskäitumise vallandajad. Beebide nutt võib olla väga erinev olenevalt tema vajadusest. Loomalapsed on armsad, kuna see tekitab vajaduse hoolitseda Emotsioonid ja suhtlemine • Meie emotsionaalne seisund (õnnelik, kurb, kartlik jne) mingil ajahetkel mõjutab meie taju, kongitsioone, motivatsiooni, otsuste tegemist ja interpersonaalset atraktiivsust (kui atraktiivne teine inimene) (Berry & Hansen, 1996; Forgas, 1955; Zajonc & McIntosh, 1992) • Afektiivsuse ehk emotsionaalsuse kõige tähtsamad iseloomujooned on tugevus ja suund (negatiivne või positiivne emotsioon) • Positiivsed ja negatiivsed emotsioonid esindavad kahte eraldiseisvat ja sõltumatut dimensiooni (Drake & Myers, 2000). (Varem arvati, et negatiivsed ja positiivsed emotsioonid. on ühe dimensiooni kaks erinevat otsa. Nt
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Osa 4 Võti: Sektsioon 1 kajastab Su naturalistlikku võimekust/tugevust. Sektsioon 2 kajastab Su muusikalist võimekust. Sektsioon 3 kajastab Su matemaatilis-loogilist võimekust. Sektsioon 4 kajastab Su eksistentsialistlikku võimekust. Sektsioon 5 kajastab Su interpersonaalset/sotsiaalset võimekust. Sektsioon 6 kajastab Su kinesteetilist/kehalist võimekust. Sektsioon 7 kajastab Su verbaalset võimekust. Sektsioon 8 kajastab Su intrapersonaalset/eneseanalüüsi võimekust. Sektsioon 9 kajastab Su visuaalset/ruumilist võimekust. LISA 3 137 Pea meeles! Igaühel on kõiki võimeid! Sa saad parandada oma võimekust!
annaabi.ee 
