Domeeninimele saab domeeni omanik lisada täiendavaid nimesid; ntx "khk.tartu.ee" on kolmanda astme domeen "images.search.yahoo.com" on neljanda astme domeen Eestis kasutusel olevad alamdomeenid: .edu.ee - koolid, haridusasutused .gov.ee - riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus) .riik.ee - riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus) .lib.ee raamatukogud .med.ee meditsiiniasutused .com.ee äriettevõtted .pri.ee eraisikud .aip.ee - avatud Internetipunktid, teabetoad .org.ee - seltsingud, mittetulunduslikud organisatsioonid .fie.ee - füüsilisest isikust ettevõtjad Eesti domeeninimesid registreerib Eenet http://www.eenet.ee/EENet/ Domeeninimede lahendamine Nimeserverid moodustavad internetis hajusa, kooskõlaliselt toimiva andmebaasi Lisaks andmete säilitamisele saab sellesse andmebaasi teha päringuid Reeglina ei tegele rakendusprogrammid nimede lahendamisega vahetult ise, vaid kasutavad selleks spetsiaalset
kindlaks teinud, e mul on fotograafiline mälu. (lk. 33) Tänapäeval on olemas terve maailm pimedate tejnoloogilisi abivahendeid: Kurzwelli lugemismasinad, kõnelevad arvutid, pimedate kiri ning internetipunktid. (Lk. 139) Suhtlemine õpetajaga ,, Ma näen , et Stephen ajab juttu!" hüüab õpetaja, ja juba täksibki kriit ägedalt kirjutada. ,,Stepheni nimi läheb titetahvlile". (lk. 29) Mrs. Edingerist, astronauditahvli emandast, saab mu elu esimene pühak. Ta võtab oma
erakirjavahetus aga asendub hoogsalt elektroonilise postiga (e-mail). Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid (lap-top) ja kommunikataoreid (pihuarvutid). Asutuste kõrval peab täna arvutiside olemas-olu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevates peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT-firmade ja pankade osalisel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt "Vaata Maailma". Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita. Eestlaste majanduslike võimaluste kasvule viitab ka sagenev reisimine nii välismaal kui Eesti enda piires. Kui 1992. aastal lähetasid Eesti reisifirmad välismaale 46.000 inimest, siis 2001. aastal ulatus vastav 264.000 inimeseni. Turismireisidest on siiamaani ülekaalus sõidud
(Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus on aga hoogsalt asendunud elektroonilise postiga. Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja asutuste kõrval peab täna arvutiside olemasolu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevatest peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT- firmade ja pankade osalusel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt „Vaata Maailma”. Vastavalt tehnoloogia arengule ja hindade odavnemisele kasutavad tarbijad aina enam traadita 11 internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid ja kommunikaatoreid (pihuarvutid). (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) 12 5 E-KAUBANDUSE ARENG E-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud
Ruusmäe ja Haanja külas pakutavad teenused võimaldavad määratleda neid II astme keskustena (haridusteenus, arsti vastuvõtt, raamatukogu, kauplus, postkontor). Nii Haanjas kui Ruusmäel on rahvamaja, kus toimuvad üritused ja tegutsevad ka ringid.Vallas on kolm rahvaraamatukogu: Haanja raamatukogu, lugejate arvuga ca 300 lugejat, Ruusmäe 268 lugejat, ja Luutsniku, kus on veidi üle 100 lugeja. Haanja ja Ruusmäe raamatukogus tegutsevad ka avalikud internetipunktid. https://www.riigiteataja.ee/akt/810542.txt 1.2 Haljastus ja heakord Haanja vald on rikas haljasalade poolest. Parkidest asuvad siin näiteks Rogosi mõisa park, kus asub ka RMK puhkeplats ning Haanja looduspark, Väike-Palkna maastikukaitseala ja osaliselt ka Luhasoo maastikukaitseala. Haanja külas asub ka Haanja spordi- ja puhkekeskus. Haanja suusanõlvad ja murdmaasuusarajad sobivad nii algajatele kui kogenud suusatajatele. Suusaradade pikkused on: 1 km, 2 km, 3 km ja 5 km
Kui see tegevus on efektiivne, tagab see konkurentsieelise. Paraku ei suuda suur osa firmajuhtidest IT-valdkonna efektiivsust hinnata. See on probleemiks, kuna kõnealune valdkond on kulukas ning uuringud näitavad, et IT investeeringud moodustavad kõigist ettevõtte investeeringutest arenenud riikides üha suurema osa. 16. IKT kui arendusmootor ettevõttes, näited. IKT valdkonna kui tugiteenuse arenduse tulemusena võib välja tuua mitmeid innovaatilisi projekte: avalikud internetipunktid, piisavalt laialdane WIFI leviala, ID- kaart, X-tee, e-valimised, e-valitsus, e-õpe, e-kool, e-raamatukogu jpm. IKT kasutamise efektiivsuse arendamine toetab ettevõtte ärilisi eesmärke ning kiiret info töötlemise võimalust, võimaldab vähendada valdkonna kulutuste osakaalu ning IKT kasutamine pakub eelkõige info kättesaadavust sõltumata info taotleja asukohast. Arengut toetavate (innovatsiooni pakkuvate) punktidena võiks välja tuua:
annaabi.ee 
