Kas suudame arvestada internetis peituvaid võimalusi ja ohte? Tänapäeva maailmas on interneti kasutamine osutunud väga populaarseks. See on kujunenud peamiseks info- ja suhtlusallikaks. Oleme jõudnud oma tehnoloogiaga nii kaugele, et arvuti ei olegi enam ainus interneti külastamisvõimalus: nüüd on võetud kasutusele ka ,,targad" telefonid. Terve see tehnoloogiaareng kergitab inimeste soove kasutada erinevaid internetiportaale. Aga kas suudetakse arvestada seal peituvaid võimalusi ja ohte? Esimeseks ohuks võib pidada kiiret informatsiooni levikut, mille sisu ei pruugi vastata tõele. Inimesed, kes loevad neid, võivad alustada arutlemist teemadel, mille järgi tegelikult puudub vajadus. Sellega kaasnevad teatud rühmade tekked, mis võivad tuua segaduse ühiskonda ja ka erinevate rahvuste vahele. See kõik võib viia massirahutusteni, mis on näiteks praegu väga populaarsed lõunamaades ja ka mujal maailmas.
Film pakub rohkem elamusi. Parimaks näiteks võib tuua heliefektid. Raamatut lugedes ei hakka lugeja haripunkti jõudes mõmisema, et luua hirmutekitav olukord. Tõlkides mingit teksti, ei ole vaja ajada näpuga sõnaraamatuttes järge, vaid saab ka kasutada tänapäeva imesüsteeme. Selleks kasutatakse internetti, sisestad oma teksti ning tõlkeprogramm teeb töö ise ära. Tehnika hoiab ka raha kokku. Et vältida ajalehtede ja ajakirjade ja raamatute ostmist, saab kasutada mitmeid internetiportaale. Päevasündmustest saadakse kokkuvõte populaarsetelt saitidelt nagu näiteks elu24.ee ja delfi.ee. Lisaks infole saab ka uudiseid anonüümselt kommenteerida. Elatakse end viimasel ajal populaarseks saanud viisil välja ja saadetakse uudiste peategelased pimedatesse kohtadesse ja halvustatakse neid. Samuti saadakse tarkusi ja fakte uurida näiteks Wikipediast. Tehes ühekäe sõrmedel üles loetavaid nupule vajutusi ei võta üldse palju aega. Raamat on oma aja ära elanud
[2] Arvutid on asendamatud nii töös, suhtlemises kui ka meelelahutuses. Arvutisõltuvus mõjutab meie suhteid ja huvisid ning kohustusi. [4] Väheneb sotsiaalne suhtlus ja üha vähem mängib rolli kehakeel ja muu mitteverbaalne suhtlus. Kui veel mõnda aega tagasi käis elav vestlus kööginurgas või postkastis olid ajalehed või ajakirjad ning õhtuti mindi teineteisele külla, siis nüüdseks loetakse uudiseid internetist, kohvinurga jutu asemel kasutatakse internetiportaale ja lapsedki ei mängi õues palli vaid istuvad arvuti taga. [7][4] Ei saa öelda, et see muudab inimesed päris sotsiaalselt isoleerituks, ent tekitab palju muid probleeme. Näiteks Internetis kajastatud informatsioon võib olla nii tõde kui vale. Kui reaalses elus enamasti on võimalik kontrollida, kas tegemist on tõega või mitte, siis interneti või meedia puhul on see üsna võimatu. [3] Interneti üheks peamiseks omaduseks on vabadus. Vabadus väljendub eelkõige
See oli üks enimkasutatavaid omataolisi lehekülgi internetis, kus kasutajad jagasid nii piraat- kui ka legaalset materjali. Kuna arvatakse, et sellel saidil oli rohkem legaalset materjali kui illegaalset ning tema kasutajate hulk oli väga suur, siis tekitas see rahvas väga suure pahameeletormi. Avalikkuse ette jõudis häkkerite rühmitus Anonymous, mille liikmed organiseerisid mitmete USA võrguserverite mahavõtmise, rünnati väga mitmeid valitsuse internetiportaale. Selle rühmituse jõust annab aimu see, et suudeti halvata USA ühe tugevaima organisatsiooni, FBI, töö. Samuti rünnati mitmete plaadifirmade ja autoriõiguste kaitsmisele pühendunud lehekülgi.(8) Olen ise samuti internetis surfates faile edastand ning alla laadinud, peamiselt vabavara. Olen tegelikult internetipiraatluse vastu. Kunagi internetis aega veetes sattusin kokku ühe ,,internetipiraadiga" ning talt küsides, et miks ta internetti võõrast vara üles riputab
26 1. 12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased. 2. Poisid loevad vähem kui tüdrukud. Võib öelda, et vanemad õpilased loevad tõesti rohkem, sest lisaks kohustuslikule kirjandusele loevad ajalehti ja ajakirju 12. klassi noormehed ja neiud regulaarselt. Nooremad loevad rohkem aga kohustuslikku kirjandust. Teine hüpotees, et noormehed loevad vähem kui neiud, pidas ka paika. Internetiportaale ning ajalehti lugesid küll poisid rohkem, kuid tüdrukud lugesid lisaks kohustuslikule kirjandusele juurde rohkem laamatuid, olid aktiivsemad ka ajakirjade lugejad. Kuna antud töö käigus uuriti vaid 2013/2014 õppeaastal 10. ja 12. klassi õpilaste lugemisharjumuste kohta, siis väga suuri üldistusi teha ei saa. Selleks, et veel selgemat pilti saada, tuleks sarnast uurimust korrata läbi mitme aasta ning siis tulemusi koos analüüsida.
o Just o Cosmopolitan o Anne o Akadeemiake o Looming 6. Kas ajakirja lugemine on vajalik? Jah, sest................................................................................................................... Ei, sest....................................................................................................................... 7. Milliseid internetiportaale külastad? o Delfi. ee o Elu24 o Game24 o Neti. ee o Google. ee o Rate. ee o Amor. ee o Youtube o ................ 8. Milliseid TV kanaleid jälgid? Kanal2 Tv3 ETV MTV Eesti ............................ ............................ 9. Mida eelistad TV st vaadata? Miks? Uudiseid Seebioopereid Loodussaateid Multifilme ........................ ........................ 10. Milliseid ilukirjanduslikke zanre eelistad? o Romaanid
annaabi.ee 
