Teadusliku artikli eesmärgiks on anda ülevaade suulise ja kirjaliku suhtlemisviiside erinevustest ja ka seda kuidas nende erinevustega arvestada. Ehkki nii suuline kui ka kirjalik suhtlus toimivad tähenduse edasiandmiseks kokkulepitud reeglitega sümbolite süsteemidena, on kirjutamise ja rääkimise vahel reeglites piisavalt erinevusi, et õigustada nende erinevuste arutamist. Mõlemal suhtluse vormil on oma plussid ja miinused. Veel räägime põgusalt mis on loomuliku keele arenemise kolm peamist etappi ja millised on internetikeele eripärad.
Eesti uudised on vahel päris muret tekitavad. Hiljuti refereeriti rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt viiendik põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsamatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et isegi kõrgemal tasemel on sõnavara puudulik, näitab üks teine uurimus. Selle kokkuvõttes jõuti järeldusele, et eesti keele pädevuse tasemelt vastab riiklikus õppekavas kehtestatutele kõigest 52% esmakursuslastest. Ei tunta isegi selliste sõnade tähendust nagu näiteks "lüüriline", "kõneaine" ja "krõbe". Loetakse liiga vähe ja piirdutakse tihtipeale virtuaalmaailma lihtsustatud keelekasutusega. Sõnavara muutub ahtamaks, emakeel vaesemaks
Oma Keel 2, lk 2633 Kerge, Krista 2004. Veebikommentaariumi mitmetahuline maailm. R. Kasik (toim.), Tekstid ja taustad III. Lingvistiline tekstianalüüs. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, lk 5173 Salla, Sigrid 2002. Jututuba kui võrgusuhtlusvorm. R. Kasik (toim.), Tekstid ja taustad (I). Artikleid tekstianalüüsist. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 128151 Elektrooniline allikas Oja, A. Internetikeele uurimise võimalused ja takistused: internetiportaali rate.ee korpuse analüüsimine. http://www.fl.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=121026/ (18.02.2010).
lugemaõppimine lapse jaoks meeldivaks ajaviiteks. Reeglite raames võib teha omapoolseid muudatusi. (samas: 187) Vastake kõigile lapse küsimustele tõsiselt ja nii täpselt, kui oskate.(samas:187) 17 KAS TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE ON KAHJULIK? Eesti päevalehe artiklis põhjal ei oska 20 protsenti Prantsuse lastest I kooliastme lõpuks korralikult lugeda. See on päris suur arv. Kirjutamisega on lugu veel kehvem. Internetikeele mõjude, väheste emakeeletundide ja liigse telerivaatamise kõrval on risti löödud veel üks suursüüdlane: 1970. aastatel alguse saanud täissõnameetodil lugema õpetamine. (Podekrat 2007) Laps õpib tervet sõna korraga ära tundma. Vaatab kaarti EMA või COCA-COLA ja jätab sõnakuju meelde. Hiljem ette juhtuvaid tundmatuid sõnu tuletatakse sarnasuse printsiibil. Lapsed õpivad sel viisil päris kiiresti, ainult et loevad sageli "Coca-Cola" ka siis, kui kirjas on "Cora-Cota"
Selle positsioon tõusis märgatavalt pärast Eesti taasiseseisvumist ning veelgi enam Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Ühelt poolt tõi see kaasa väga positiivsed muudatused keelearengus ning selle püsimise kindluses. Teisalt aga keele üleilmastumine ning infoühiskonna areng on vähendanud eesti keele osatähtsust (Liin jt. 11). Suurimaks ohuallikaks eesti keelele võib pidada keelenormide hägustumist, mida põhjustavad kõnelejaskonna vähenemine, tugev võõrkeelte ning internetikeele mõju (Liin jt. 11). See aga puudutab väga olulisel määral eesti asjaajamiskeelt, mis põhineb eesti kirjakeele normidel. Nii on näiteks ametlikus tekstis kasutatud pikad ja paljude täienditega nimisõnafraasid ning mine- vormidega nominaalstiil, võõrsõnade ning terminoloogiliste väljendite kasutus tugev võõrkeelte mõju. Peale selle võib lugeda võõrkeelte mõju hulka sõnavara abstraktsust, leksikaalse eituse, lauselühendite ning bürokraatlikke kaassõnade kasutust.
Ebaharilik situatsioon nõuab kaassõna. Tool on laua peal...vaas on laual. Hüpoteesid kinnitati. KORPUSED Korpus = tekstikogu Arvutiajastul on korpusena hakatud mõistma peamiselt polüfunktisonaalne elektroonilisel kujul olevaid tekstikogusid, millesse kuuluvad tekstid on valitud eesmärgipäraselt, nii et nendest tekstidest koosnev tervik annaks keelest tõepärase pildi. Tekst= nii kirjalik kui ka suuline keel (kõne transkribeeritud kujul) Rate - kommentaaride korpus - isiklik. Internetikeele korpused? · Korpusi on lihtne koguda · Andmemahud on üüratud · Keelt saab siduda ajaga · Suhtlejaid saab jälgida pika aja vältel ja erinevates suhtlusolukordades Korpuste liigid · Kirjalik · Suuline · Erikorpus- mingit kindlat allkeelt esindav või spetsiaalselt märgendatud tekstikogu nt. Murdekorpus, vana kirjakeele korpus, diakrooniline korpus jne. · Paralleelkorpus
annaabi.ee 
