.......................4 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................5 Sissejuhatus Terminil ,,globaliseerumine" on palju tähendusi ja nagu üks autor on kommenteerinud, ,,mida rohme me üha kuhjuvast materjalist globaliseerumise kohta loeme, seda segasem tundub meile selle tähendus" (Amin 1997: 123). Üldiselt võib öelda, et globaliseerumine sisaldab endas internatsionaliseerumist, üldistumist ja transnatsionaliseerumist. Rahvusvahelisus ehk internatsionaliseerumise all mõistetakse tavaliselt riikide või nende esindajate tihenenud kultuurilisi, majanduslikke ja poliitlisi kontakte. Üldistus viitab sellele, mis hõlmab kogu maailma, kus esialgsed individuaalsed, erilised ja lokaalsed asjad muutuvad üldisteks ja ühisteks ning levivad erinevates maades. Lisaks sellele, et globaliseerumine märgib üle ilma hajumist, sisaldab see mõiste endas ka mõtet, et tänu sellele hajumisele ja ka transpordi ja meedia arengule ning maailma
mõõtmest: · majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid; · kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused; · poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad teadusprojektides. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule Kolmandaks trendiks, mis mõjutab kõikide ja iga riigi arengut, on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvav mõju. Need riigid, kus telefon, internet ja
kompetentset personali ehk töötajaskonda. Suurema ettevõtte puhul jaotatakse töötajad allüksusteks, mis tegelevad kindlate ülesannetega. Antud firmal algselt puudub personali vajadus ning juhtkonna liikmed ning nende ametid on välja toodud all olevas nimistus. · Taavi Tõnismäe- finantsjuht · Daniel Tõevälja- tegevdirektor 4.PARTNERID ,,Rahvusvaheline koperatsioonja ühisettevõttedmängivad ettevõtete internatsionaliseerumise strateegis üha tähtsamat osa."(Christelow 1987) Interntasionaalne koostöö aitab rahvusvahelistel firmadel integreerude välisturgudele. Koostöö partnerid aitavad üksteistel oma ettevõtete eesmärke saavutada. ,,Kooperatsioonieesmärgid on osa eesmärgid, mis võimaldavad ettevõtte üldiste eesmärkide realiseerimist."(Janno Reiljan, Tõnu Roohalt 2000) Nendeks eesmärkideks in näiteks: · juurdepääs uutele jaotuskanalitele
niisuguse majandamise tegelikku hinda. Suur vaesus põhjustab ka suuremaid riske. Kui tööstusajastul põhjustasid vaesust vähesed teadmised ja puudulik tehnoloogia, siis nüüd on olukord vastupidine. Just teaduse ja tehnoloogia võimsuses peitub riski juhul, kui poliitikud ei ole valmis neid riske märkama ja ohjama. 1.3 Rahvusvahelise suhtluse tihenemine Globaliseerumine pole päris samaväärne internatsionaliseerumise ehk rahvusvahelistumisega. Internatsionaliseerumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel. Majanduses tähistab see aktiivset kaubavahetust: tooraine hangitakse ühest ja valmistoodang tarnitakse teise riiki. Väliskapitali kohalolekust ja väliskaubanduse tasakaalust on saanud riigi majanduse oluline mõõdupuu. Internatsionaliseerumine ilmneb ka hariduses. Üha enam noori õpib välisriikides, ülikoolid kasutavad külalislektoreid ja osalevad ühistes teadusprojektides
finantssfääri rahvusvahelistumine kapitali vaba liikumine, RV- d finantsorganisatsioonid rahvusvaheliste turgude suurenemine ja homogeniseerumine RV kaubanduse lihtsustumine, piirangute (kvoodid, tollid) vähenemine Tagajärjed: säästetakse vähem, kulutatakse üha rohkem, ühesugused tarbimis trendid levivad üle maailma, teatud brändide tarbimine on muutunud elustiiliks. RV kuritegevuse suurenemine Globaliseerumine pole samaväärne internatsionaliseerumise e. Rahvusvahelistumisega.Rahvusvahelistumine tähendab tihedamat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel.Majanduses tähistab see aktiivset kaubavahetust: tooraine hangitakse ühest ja valmistoodang tarnitakse teise riiki.Väliskapitali kohalolekust ja väliskaubanduse tasakaalust on saanud riigi majanduse oluline mõõdupuu. Internatsionaliseerumine avaldub ka hariduses.Üha enam noori õpib välisriikides,ülikoolid kasutravad külalislektoreid ja osalevad ühistes teadusprojektides
D 11 EESTI AJALUGU Põlevkivitööstus, masinaehitus, metallitööstus, tekstiilitööstus, ehitustegevus + Kohtla-Järve ja Sillamäe suurenemine, võõrtöölised + ENSVs puudus teave paljude tehaste kohta, Sillamäe ja Paldiski suletud linnad jne Plaanimajandus ja käsumajandus + Karl Vaino ajaks pidev toiduainekriis, defitsiit, varimajandus, linnastumine, ökoloogilised probleemid, keeleprobleemid, korteriprobleemid, internatsionaliseerumise läbikukkumine, pessimism ENSV 1944 1950 Territoriaalsed kärped Industrialiseerimine Võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine + 20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Deporteeritutest koguni 80% olid naised ja lapsed. Tööjõu juurdesaamine Lõhkuda külaühiskond, et ei jääks alles ühtki tugevat talu Sundkollektiviseerimine + Algas massiliselt pärast 49.aasta küüditamist
annaabi.ee 
