VI Oidipuse ja Elektra kompleksid Oidipuse kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - ema 2. alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast 3. tugev armukadedus rivaali vastu 4. agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest 5. kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab 6. agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad 7. identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Elektra kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - isa 2. alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast 3. avastab peenise puudumise, solvumine ema peale 4. avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu 5. orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) 6. frustratsioon peenise mittesaamisest 7. identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa 8
VI Oidipuse ja Elektra kompleksid Oidipuse kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - ema 2. alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast 3. tugev armukadedus rivaali vastu 4. agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest 5. kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab 6. agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad 7. identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema 8. väline surve internaliseerub (superego) 9. agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Elektra kompleksi arengufaasid 1. esimene armastuse objekt - isa 2. alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast 3. avastab peenise puudumise, solvumine ema peale 4. avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu 5. orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) 6. frustratsioon peenise mittesaamisest 7. identifitseerub emaga, lootuses saada mees nagu isa 8
eakaaslaste suhtes. · Kasvatusstiil, milles kombineeruvad ranged piirangud ja vaenulikkus, kujundab lastel isiksuseomadusi, mida iseloomustab madal eneseaustus, pidurdatus, süü- ja ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks. (Krull 2000: 148-149) Raske on otsustada, milline peaks olema õige kasvatusstiil. Ka on keerukas mõelda, milline peaks olema ,,õige" laps. Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. Ülemäärane armastus põhjustab lastel tihti egotsentrilisust või minnalaskmistunnet
eakaaslaste suhtes. · Kasvatusstiil, milles kombineeruvad ranged piirangud ja vaenulikkus, kujundab lastel isiksuseomadusi, mida iseloomustab madal eneseaustus, pidurdatus, süü- ja ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks. (Krull 2000: 148-149) Raske on otsustada, milline peaks olema õige kasvatusstiil. Ka on keerukas mõelda, milline peaks olema ,,õige" laps. Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. Ülemäärane armastus põhjustab lastel tihti egotsentrilisust või minnalaskmistunnet
VI OIDIPUSE JA ELEKTRA KOMPLEKSID: Oidipuse kompleksi arengufaasid: esimene armastuse objekt - ema alateadvuslik soov ema omamisest ja vahekorrast tugev armukadedus rivaali vastu agressiivsus rivaali vastu ja soov tema puudumisest kastratsioonihirm - isa avastab agressiivsed soovid ja karistab agressiivsus ja intsesti ihalus kaovad identifitseerub isaga, lootuses saada endale naine, kes on nagu ema väline surve internaliseerub (superego) agressiivsus ja intsesti ihalus alateadvusse Elektra kompleksi arengufaasid: esimene armastuse objekt - isa alateadvuslik soov isa omamisest ja vahekorrast avastab peenise puudumise, solvumine ema peale avastab, et emal pole peenist, suureneb viha ema vastu orienteerub isale, lootuses, et isa annab peenise tagasi (sümboolne - laps) frustratsioon peenise mittesaamisest
Struktuur. SP-psühholoogiaharu, mis uurib viise, kuidas rühmad mõjutavad üksikisiku käitumist (s.h. tundeid, hoiakuid, väärtushinnanguid) inimesed mõjutavad üksteist nii individuaalselt kui ka rühmas rühmad mõjutavad üksteist SOTSIALISEERUMINE Protsess, mille vahendusel õpitakse hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimesele, kes on ühiskonna täieõiguslikud ja aktiivsed liikmed. Sotsialiseerumise käigus õpitu internaliseerub- põimub personaalsesse Kalle Küttis 2011 28 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia identiteeti või "mina"sse sellisel määral, et muutub isiksuse osaks. Sotsiaaalne kompetentsus- oskused, mida omandatakse sotsialiseerumisprotsessis. Sotsiaalselt kompetentsed on võimelised mõistma ja ette aimama, mida neilt oodatakse ning kuidas nad peaksid toimima, et nende käitumine vastaks teiste ootustele.
Viirus läbib platsentat, infitseerib loodet. Ülekanne peamiselt hingamistede kaudu. Riskipopulatsioon: lapsed, algkoolis peamiselt – erythema infectiosum (viies haigus); B19 laste vanemad; rasedad; krooniline aneemia. Ülemaailmne, sagedasem hilistalvel, kevadel. Replikatsioon. B19 replitseerub mitootiliselt aktiivsetes rakkudes, eelistab erütroidse raja rakke (luuüdi, lootemaks, leukeemia). Seostub erütrotsüüdi P-grupi antigeeniga, internaliseerub, uncoating, üheahelaline DNA tuuma. Komplementaarse ahela tekitamiseks on vajalikud faktorid, mida leidub ainult mitoosi S-faasis, ning raku DNA polümeraasid. Kummaski nüüdseks kaheahelalise DNA otsas paiknevad kordusjärjestused voltuvad tagasi, hübridiseeruvad genoomiga. Tekib praimer raku DNA polümeraasi jaoks, DNA replitseerub. Viirusvalgud sünteesitakse tsütoplasmas, liiguvad sealt tuuma, kus virion kokku pakitakse. Tuuma- ja
Võgotski teooria kohaselt on laste algne keelekasutus preintellektuaalne ja mõtlemine prelingvistiline. Sensomotoorsel arenguastmel olev laps kasutab keelt isiklike tarvete, emotsioonide ja tunnete väljendamiseks. Operatsioonide-eelsele (2-7) arenguastmele jõudmisel hakkab laps seostama oma mõttelisi kujundeid vastavate sõnade ja väljenditega – tekib keele ja mõtlemise seos. Lapse tegevust hakkab saatma omaette rääkimine, mis edasises arengus järk-järgult internaliseerub (siseneb). Piaget’ nägi selles kõnes lasteegotsentrilisust, kuid konkreetsete operatsioonide perioodil hakkab egotsentrilisus kõnes taanduma ja muutub sisekõneks Võgotsli järgi, mis on sõnades väljendatud mõtlemine. Egotsentriline kõne on funktsionaalse iseloomuga. See on sõrmedelt arvutamise üleminekuga peastarvutamisele: algul abivahendid mõtlemise hõlbustamiseks, mis hiljem kaovad, kuid mitte täielikult. Ka täiskasvanud, tegeldes tundmatute asjadega
annaabi.ee 
