Keskaja teadus ja ülikoolid Anete Merilin Leetberg 05.01.13 Kirikukoolid Internaatkoolid Eksternaatkoolid Õpetati tulevasi Valmistati ette kirikuteenreid, kes ei vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool
Põllumajanduse reformid: *võeti vastu seadused ja meetmed, et farmerid vähendasid vabatahtlikult tootmist. Need, kes nõustusid, neile korvas riik kahjumi. Põllumajandustootmine langes ja hinnad tõusid; * hakati suuremat tähelepanu pöörama sordiaretusele ning soodustati kindlate kultuuride kasvatamist. Sotsiaalsed reformid: * arendati välja sotsiaalhoolekande süsteem. Vanadekodud, lastekodud, internaatkoolid puudust kannatavatele lastele; haigustoetused; puude ja töövõimetuse määramine ning vastava toetuse saamine; * laiendati ametiühingu õigusi (said õiguse streikida). Said õiguse osaleda palga läbirääkimistel. USA seisukohast oli see uus suhtumine riiki ja majandusse. Ülejäänud riikides oli see tähtis, kui osades riikides püüti majanduskriisi ületada repressioonidega ning totalitaarse valitsemisega, siis USA tegi seda demokraatiaga.
puudused siseasjade organite töös). Arvestada tuleb ka psüühilise arengu iseärasusi. 8 KOKKUVÕTE Miks kirjutasin Venemaa kohta? Pakkus huvi Venemaa karistuspoliitika. Kogemata lugesin ,, "-st loo alaealiste kohta, kes viibisid internaatkoolis. Olles olnud lugenud ,,Gulag"-i nõukogude koonduslaagrite ajalugu ja ka osaliselt internetis materjale otsides märkasin, kuigi alaealised on eraldatud täiskasvanutest, on karistused ja ka internaatkoolid julmad. Sest neid lapsi ei kohelda kunagi inimlikult. Kergekäeliselt määratakse neile vangla karistus. Alaealiste komisjonid, lastekaitse jne organisatsioonid võiks ju sellele tähelepanu pöörata. Nad tulevad noorte paranduskolooniast, kuid varsti on tagasi vanglas. Kuna Venemaal on hetkel demograafiline kriis ja rahvastik on vananev, siis on probleemiks ka kinnipeetavate äärmiselt noor keskmine vanus (33 aastat). Jaanuarikuu
lapsevanematele, kelle lapsed juba koolis käivad või hakkavad juba peatselt käima, lõputult vaeva. Belglastel on lahendus olemas: tehku kõik koolid riiklikeks. Tegelikult on Belgia koolid jaotatud kolme erinevasse kategooriasse: kohalikud koolid mis võtavad vastu kõik tulijad ja mida finantseerib riik; tüdrukutele ja poistele mõeldud tugevama distsipliiniga katoliiklikud koolid, kus tuleb küll maksta õppemaksu, aga mida riik tõhusalt subsideerib; ning kallid era- ja internaatkoolid, kus õpib ainult väike osa lastest, tihti erivajadustega lapsed. Enamik lapsi, alates santehnikute tütardest ja lõpetades töösturite poegadega, käib kohalikus ühiskoolis, kus õppemaksu ei ole ja kus nad saavad piisavalt korraliku hariduse, mis võimaldab neil hiljem kõrgkooli astuda, kui nad seda peaksid soovima. Koolis nõutakse distsipliini ja kui õpilane rikub korda, võtab kool tarvitusele abinõud ja räägib õpilase vanematega
süsteemiga. Haridus. Üldhariduskoolis alustakse 7-klassilise hariduse juurutamist (kehtestati 1944, lõplikult viiakse ellu 1958), keskkooli võetakse kõik soovijad. Tegelikult on Eestis kaks haridussüsteemi: eestikeelne ja Vene NFSV eeskujul üles ehitatud venekeelne kasvava mitte-eesti kogukonna liikmete jaoks. 195455 lülitatakse õppeplaani tööõpetus, 1955 kehtestatakse ühtne kohustuslik koolivorm, 1956 asutatakse esimesed internaatkoolid ja pikapäevarühmad. 195963 pikendatakse koolikohustus 8-klassiliseks. Kuid võib-olla suurim uuendus on L. Alttoa ja H. Raigna 1958.a. aabits (illustreerinud S.Väljal). Aabits jätkab Johannes Käisi vahepeal keelatud töökooli lähenemise suunda. Aabitsa illustratsioonid näitavad last ümbritseva elukeskkonna muutumist sula ajal. Ideoloogilise surve tugevnemine mõjutab ka üldhariduskooli. Süveneb vene keel ja kirjanduse osakaal õppeprogrammis. 1951. a
Kuigi osariigi eelarvest finantseeritavates üldhariduskoolides käib 85% õpilastest, on Ameerikas ka väga palju erakoole. Erakoolid on alati silma paistnud heade õpetajate, tugevate õppekavade ja väga laia õppeainete valikuga. Ka erakoolid peavad vastama teatud standarditele - esiteks koolipiirkonna nõuetele ja teiseks regionaalse akrediteerimisassotsiatsiooni nõudmistele- iga erakool on akrediteeritud regionaalse assotsiatsiooni poolt. Väga populaarsed eriti välismaalaste seas on internaatkoolid. Leidub nii poiste, tütarlaste kui ka segakoole. Suurepärase akadeemilise ettevalmistuse ja isikliku juhendamise tõttu on internaatkool kõrgelt hinnatud. Suurem osa neist on keskkoolid, kuid on ka koole, kus saab õppida ka esimese keskharidusjärgse kursuse. 10% internaatkooli õpilastest on välismaalased. Keskkoolis algab spetsialiseerumine. Senior highschool'i õpilased peavad üldiste ainete kõrval hakkama valima õppeaineid, millest mõned on kohustuslikud, paljud vabatahtlikud
töökohta, kus nad märkimisväärse aja jooksul laiemast ühiskonnast ära lõigatud on ning üheskoos formaalselt organiseeritud elu elavad. Erving Goffman. Peaksime rohkem uurima kuidas tot. Inst mõjutavad meie isiksusi ning kuidas nad meid hävitavad. Eraelu kadumine. Ühine/kollektiivne elu (laagrid). Korrastatud ja kontrollitud elu, kindel graafik ja reziim. Kaaslased versus personal, teie vahel tekib selline erinevate arusaamade kokkupõrget. Tüüpilisemad näited sõjavägi, internaatkoolid, lastekodud, vaimuhaiglad. Mille poolest erineb totaalse institutsiooni teooria distsiplinaarse teooriast? Goffmani sõnul seotud isikuga ja Foucaulti sõnul tehnikaga. 1. Milline protsess võimaldab Max Weberi kohaselt bürokraatia arengut? 1. Transformeerimine 2. Sotsialiseerimine 3. Sublimeerimine 4. Ratsionaliseerimine * 2. Institutsioon tähendab eelkõige 1
annaabi.ee 
