............. Mitu kooli on Rakke vallas? Nimeta need koolid. (4 p koolide arv, 3x kooli nimi) 3 kooli. Salla Põhikool, Lahu Algkool, Rakke Gümnaasium Mis aastal loodi MTÜ Spordiklubi Rakke? (1 p) a) 1999.aastal b) 2000.aastal c) 2001.aastal Kes rajas Rakkesse suure lubjatehase? (2 p üks eesnime ja teine perekonna nime eest) Karl Kaddak Mis on Rakke vallas ilmuva lehe nimi? (1 p) Rakke Kaja Kus asub Rakke Koduloo muuseum? (1 p) a) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone esimesel korrusel b) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone teisel korrusel c) Rakke Gümnaasiumi internaadihoone kolmandal korrusel Millist nime kandis talu, kus Oskar Luts kirjutas esimese näidendi ,,Joosep Ärkla" ja ,,Kevade" alguspeatükid? (1 p) Miku talu Alates mis aastast on Rakkes raamatukogu? (1 p) a) 1830.aastast b) 1912.aastast c) 1970.aastast Mis aastal toimus Rakkes esmakordselt rattamaraton? (2 p raskem küsimus ilma vastusevariantideta) 2001
Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis, kus nüüd sai vallamajaks endise Munamäe sovhoosi kontorihoone. Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Haanja küla kaugus Tallinnast on 275 km,
Teise Maailmasõja keerises sai Otepää rängalt kannatada. Enne taandumist linnast süütasid fasistid Otepää 21. Augustil 1944 põlema, mille tagajärjel hävis üle poole hoonestusest. Sõjajärgsed aastad olid otepäälastele töörohked. Linn tuli taastada, ja seda mitte viletsa käsitööliste linnakesena, vaid kaasaegse väikelinnana. Hoogne ehitustegevus algas siis, kui Otepää sai rajooni keskuseks 1. Oktoobril 1950. Üksteise järel anti kasutusse kommunaalmaju, keskkooli internaadihoone, kooperatiivi sööklahoone, kultuurimaja, universaalkauplus, teenustöökoda, tuletõrjedepoo, keskkooli- ja internaatkoolihoone, saun, ,,Dünamo" spordihoone jne. Rohkesti ehitati individuaalelamuid. 1999. aastal liitusid Otepää linn ja Pühajärve vald Otepää vallaks. 21. sajandi suurimateks ehitisteks Otepääl on Otepää Gümnaasiumi algklasside hoone valmimine 2000. aastal ning 2004 aastal suur spordihoone.
miks vene õpilasi nii vähe on, miks on tüdrukute tubades ühesugused heledad päevatekid). Juunis toodi käskkiri kooli likvideerimise kohta ning õpilased saadeti oma kodukoha koolidesse, vanemad klassid jaotati Rakvere teiste keskkoolide vahel. Rakvere internaatkool oli esimesena avatud ja viimasena suletud internaat. Vahepeal tekkis 1962. aastal valminud Rakvere ja kadus neid veel. Kuna omavalitsused ei olnud internaadihoone. Keldrikorrusel olid õppeklassid. kohustatud internaatide eest hoolitsema olid lood seal eriti hullud. Seal oli kehv varustus, polnud laudu ega toole, voodipesu ja vahel isegi 6 voodi pidi kaasas olema või magati üldse põrandal. Vesi oli sageli hommikul ämbris jääs,
erikoolides: Tallinna Heleni Kool, Tartu Hiie Kool, Porkuni Kool ja Narva Paju Kool. TARTU HIIE KOOL 1941. aastal loodi Tartu Kurttummade Kool asukohaga Tartu, Päeva 7. Internaadiks sai Tähe 42 asuv elamu. Kooli organiseerijaks ja esimeseks juhatajaks oli August Karu. Kooli tuli üheksa õpilast. Vaevalt saadi alustada õppetööga, kui puhkes sõda. Sõja-aastail toimus õppetöö katkendlikult ja lühendatud õppeaastatega. Sõjaajal sai koolimaja kannatada ning internaadihoone hävis. 1944. aastal anti kooli käsutusse neli maja Päeva tänavas. Kooli asus õppima 25 õpilast. Et kool oli maksuvaba ja tervishoiuorganid kontrollisid rangelt koolikohustuste täitmist, siis kasvas õpilaste arv. 1947 oli õpilasi juba 125. Sellega seoses tekkis üsna kiiresti ruumipuudus. 1951. aastal sai kool enda valdustesse Lille 9 hoone, kuhu jäädi 17 aastaks. Üha rohkem arenes edasi laste meditsiiniline uurimine. Kurte hakati eristama kuulmislangusega lastest. 1954
Hea töö teenis medaleid ja üleliidulise preemia. 1945. aastal pani Endel Vahrsalu aluse kooli lastekoori ja sumfooniaorkestri tööle. Järgmisel õppeaastal loodi puhkpilliorkester. Sellest ajast on muusikakollektiivid aastais Tapal edukalt tegutsenud. Au see on peetud ka sporti. Aastaid on Tapa 1. Keskkool olnud Eesti tuvlimaid käsipallikoole. Ka laskmine meelitas noori treeningutele, praegu on treeneri puudumisel see aga soiku jäänud. 1954. a sai kool 60- kohalise internaadihoone ja kõige esimesed lõpetajad, kellele anti lõpumärk, mille sinisel põhjal tõrvik ja tähed TK, lõpetasid aastal 1957. 1958. 1960. 1961. õppeaastast hakati kooli nimetama Tapa 1. Keskkooliks ja 1963. aasta kevadel alustati uue koolimaja ehitust. Kõige pikema aja on kooli juhtinud Harry Salmisto: ta alustas veel Kooli tänava majas 1959. aastal ning töötas direktorina 1987. aastani. 1987. aastast juhib Tapa Gümnaasiumi Elmu Koppelmann
annaabi.ee 
