hüppeline omaduste muutus sõltuvalt koostisest. Kristallivõret kokkuhoidvatest sidemetest lähtudes eristatakse: 1) elektrokeemilised ühendid- moodustuvad metalli ja hapniku vahel 2) sisendusfaasid- moodustuvad üleminekugrupi metallide ja mittemetallide vahel 3) elektronühendid- moodustuvad ühevalentsete või üleminekugrupimetallide ja 2-5- valentsete metallide vahel. Keemilisi ühendeid moodustavatest komponentidest lähtudes eristatakse: 1) oksiidid 2) intermetalliidid 3) karbiidid 4) nitriidid 5) boriidid. Oksiidid — Elektrokeemilised ühendid, mis moodustuvad tugevalt elektronegatiivsete ja elektropositiivsete elementide vahel. Nende kristallivõred seisavad koos eelkõige ioon- või kovalentsidemete tõttu, kusjuures komponendid üksteises ei lahustu. Intermetalliidid ehk intermetalsed ühendid - moodustuvad erinevate metallide vahel. Metallide aatomite mõõtmete märgatava erinevuse korral moodustuvad sisendusfaasidena tuntud keemilised
(lihtainete hõõrumisel uhmris). Kõrgemal temperatuuril reageerib Hg interhalogeenidega (BrCl, BrI jt), väävli halogeenidega (S2Cl2, S2Br2), nitrosüülkloriidi jt ühenditega. · Elavhõbe ei reageri lihtainete B, C, Si, Ge, N2, P ega As-ga. · Paljude metallidega (sh väärismetallidega) moodustab Hg sulameid või ühendeid amalgaame. Amalgaamid on vedelas, pastataolises või tahes olekus (kas tahked lahused või intermetalliidid merkuriidid). Püsivad Hg toimele (vastupidavuse kahanevas reas) on Cr ja Fe, Co, Mo, Ni, Ti, U, V, W jmt. 5 3. Leidumine looduses Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika kinnitab, et vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 tonni,
Pihustuspinnete poorsus on 5...15% (v.a. kiirpihustuse korral). Pinnete paksus kuni 3,5 mm. Leekpihustatud pinnete kõvadus on tunduvalt suurem kui pealepihustatud pinnetel. Ka plasmapihustus annab väga kõvasid ja kulumiskindlaid katteid. Pihustuspinded saadakse järgmiste moodustega: kaarpihustamine, kõrgsageduskeevitus, leekpihustamine, plasmapihustamine, detonatsioonpihustamine. Pihustuspindamisel kasutatavad materjalid: metallid, intermetalliidid, mittemetallid, kõvamaterjalid, kermised, kõvad sulamid, karbiid- ja nitriid-keraamika: WC, TiN jt; sulamid. 22. Keevituse ohutusnõuded. Keevitustöödel tuleb kanda vastavaid tööriideid, kindaid ja spetsiaalset kaitseklaasiga varustatud näokatet või keevitusmaski. Enne töö alustamist tuleb kõik kergestisüttivad materjalid eemaldada keevitustsoonist. Kaarlahendust ei tohi tekitada gaasiballoonil või selle läheduses. Töötsoonis tuleb kasutada äratõmbega ventilatsiooni
18). Sideaine sisalduse suurenedes paindetugevus kasvab. Molübdeeni sisalduse suurenedes paindetugevus väheneb. Maksimaalset painde- 55 tugevust kôikidel sideaine sisaldustel omavad kôvasulamid, milledes Ni ja Mo kaaluline vahekord on 4:1. Paindetugevuse vähenemist molübdeni sisalduse suurenemisega seos- tatakse sulami hapruse suurenemisega, kuna sideaines vôivad tekkida haprad intermetalliidid MoNi3 ja MoNi4. Suurima paindetugevusega (2500MPa) on ühlase struktuuriga TiC-60% NiMo kôvasulamid karbiiditera suurusega 1-2 µm. Selliste sulamite purunemine toimub pôhiliselt mööda sideainet. Suurte karbiiditerade vôi nende kogumike olemasolu struktuuris vähendab ligi 2 korda TiC-20% NiMo kôvasulami paindetugevust (600 MPa) vôrreldes ühtlase peeneteralise struktuuriga sulamitega. Purustav pragu tekib suurte karbiiditerade
128. Joonestada enamkasutatavate metallide ruumvõred ja võimalikud nihketasandid nendes? 129. Miks on raua sulamite tugevdusomadused suurusjärgu võrra suuremad, kui puhtal raual? Pôhimetalli aatomite asendamine lisandite aatomitega vôi nende vôresse tungimine muudab metalli füüsikalisi omadusi. 130. Mis moodustavad nn. kristallidevahelise aine metallidel? Terade vahel on mittelahustuvad lisandid (oksiidid, silikaadid, intermetalliidid) 131. Mis suunas aeglustub kristalliseerumise kiirus? Kristalliseerumise kiirus aeglustub valandi südamiku suunas. 133. Mida saavutatakse valandi mitmekordse läbisepistamisega? Mitmekordse läbisepistamisega on võimalik tihendada valandit ja lõhkuda suured kristalliidid ning dendriidid (puukujulised kristalliidid). Vastutusrikaste detailide korral kasutatakse kolmekordset läbisepistamist. 134
Seatina pronksid on väga hea sissetöödeldvusega. Sissetöötamise käigus tööpinnad sobituvad geomeetriliselt teineteisega, sellega väheneb erisurve ja suureneb kulumiskindlus. Legeeritud pronksid ja pronks-grafiidid on tavaliselt paremate mehaaniliste ja antifriktsioonsete omadustega. Seda tänu lisanditele (Cr, Zr, Ti, Fe, Al, Co jt), mis annavad materjalis vananemisefekti. Sellised materjalid eelnevalt karastatakse ja seejärel vanandatakse. Vanandamisel tekkivad mitmesugused intermetalliidid vase baasil, mis tstavad mehaanilisi (kvadus ja tugevus) ja antifriktsioonseid (lubatud piirkoormus) omadusi. Vask-grafiiti kasutatakse elektrimootorite lamellide ja harjade ning mitmesuguste tihendite valmistamiseks. Vask annab materjalile hea elektrijuhtivuse, grafiit aga vähendab hrdumist ja takistab sööbimist. Sltuvalt töötingimustest vib vase sisaldus tusta kuni 75%.ni. Harjade valmistamiseks lisatakse täiendavalt seatina, tina ja tsinki
Kõik legeerelemendid lahustuvad seejuures rauas ja karastamisel jäävad martensiiti. Karastamine temperatuurilt 800-860 0C õhus fikseerib üleküllastatud legeerelementidega süsinikuvaba martensiidi. Selle vanandamine temperatuuril 480-520 0C tekitab struktuuris ultrapeened (alla nanomeetri) intermetalsed faasid - Ni3Ti, NiAl, Fe2Mo, Ni3Mo ja teised. Tänu madalale süsinikusisaldusele terases puuduvad haprad karbiidid, peened intermetalliidid aga ei takista dislokatsioonide liikumist. Tulemusena tekib sulam suure tugevuse (Rm 2000 N/mm2) ja sitkusega (KCU0,5 MJ/m2). Voolavuspiiri poolest ületavad martensiitvananevad terased kõik konstruktsiooniterased (R P0,2 1200 N/mm2), on väga tehnoloogilised: suure läbikarastuvusega, hea keevitatavusega, kergesti deformeeritavad. Nende iseärasuseks on suur tugevus koos anomaalselt kõrge sitkusega. Vaatamata
reaktsioonides 3.3.1.4. Sulamid Peamine osa Al-st kasutatakse sulamitena Arvatav toodang u. 15 milj. t/a Al-sulamid on väikese tihedusega (kuni 3000 kg/m 3), korrosioonikindlad, vastupidavad koormusele, madalale ja kõrgele to-le, hästi töödeldavad, head soojus- ja elektrijuhid, peegeldavad hästi valgust. Väga mitmekesised omadused, mis saavutatakse erin. Mg, Cu, Zn, Si, Mn, Zr, Cr, Li, Cd ja Ce lisanditega seejuures tekivad tahked lahused ja intermetalliidid Mg2Si, CuAl2, CuMgAl2, Al2LiMg, CuLiAl2 jt. “Klassikal.” Al-sulamid (välja töötatud enne 1940.a.): Al - Cu - Mg (duralumiiniumid) kerged, kuid peaaegu terase tugevusega Al - Mg (magnaaliumid) suur korrosioonikindlus Al - Si (silumiinid) Al - Mg - Si (aviaalid) Hiljem (pärast II Maailmasõda) levisid laialdaselt sulamid: Al - Zn - Mg - Cu – vastupidavad suurtele koormustele
annaabi.ee 
