kahjuritõrje, niisutamine, jne) õigeaegseks teostamiseks ja sobiva saagikoristusaja määramiseks. c. Taimede kasvu mõiste ja erinevad kasvutüübid. 1. esikasv e primaarne - pikenemine 1) apikaalselt – kasvamine toimub organi tipus paikneva algkoe arvelt (varred, juured); 2) basaalselt – kasvamine organi aluselt, näiteks lehekasv mõnedel taimedel (sibul jt); 3) interkalaarselt - sõlmevaheline kasv. Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli (sõlmevahe) alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine iga lüli alumisest osast. Kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. 2. teiskasv e. sekundaarne– jämenemine toimub vartel ja juurtel puitunud keskosa ning koore vahel asetseva
assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil
* plasmakasv (protoplasma mahu suurenemine), * jagunemiskasv (rakkude jagunemine), * venimiskasv (rakkude venimine), * eristumiskasv (rakkude eristumine ehk diferentseerumine). Plasmakasv ja jagunemiskasv toimuvad algkoes ehk meristeemis (embrüonaalses vöötmes), kokku moodustavad embrüonaalse kasvu. Taimekasvu liigid: Jämeduskasv, (teiskasv) kambiumi varal. Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore vahel paikneva kambiumi rakkude jagunemise tulemusel. interkalaarselt - sõlmevaheline kasv. Interkalaarne meristeem asub kõrreliste varrelüli alumises osas ja on ümbritsetud lehetupega. Selle abil toimub kõrreliste varre pikenemine (iga lüli alumisest osast). kuna kõrrelistel on varrelülisid palju, siis toimub ka taime pikkuskasv väga intensiivselt. basaalselt - organi alusel, näiteks lehekasv apikaalselt - organi tipust; seda nim. apikaalseks e. terminaalseks kasvuks. Tipmise meristeemi leiame taime varre ja juure tippudest ning pungadest 3
Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised
sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil
sarnanevad assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse liigestumisest osadeks, mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. Pruunvetikate rakud on ühe tuumaga. Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. Suguline paljunemine iso-, hetero- või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil
annaabi.ee 
