Kemosüntees tõhustavad keemilisi ühendeid, millest toitutakse Taim fotosünteesivad, hulkraksed, päristuumsed organismid. Prosenhüümne rakk pikk toruja kujuga rakk Parenhüümsed rakud ristkülgsed, nurgelised rakud Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks. Taimedel: kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e. apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed c) Vahelmised e. interkalaarsed koed Tekkeaja alusel: a) Esmased tekivad seemnes b) Sekundaarsed teatud arenguetapil Algkoe rakud (1) intensiivse paljunemisvõimega; (2) tekitavad kõigi kudede rakke; (3) väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed Püsikoed: Kattekude katab taime Juhtkude kannab edasi toitained ja vee Tugikude toestab ja kaitseb taimi murdumise eest
Vasakukäeline. Biheeliksit hoiavad koos komplementaarsete lämmastikaluste vahelised vesiniksidemet; A=T ja G≡C. 3. Tertsiaarstruktuur – keerdumine (supercoiling). Enne replikatsiooni tuleb lahti harutada. Seda teostavad topoisomeraasid, ensüümid, mistõttu saab neid bakteritel inhibeerida nt tsiprofloksatsiiniga, mis on kinolooni tüüpi antibakteriaalsed ravimid, fluorokinoloonid. 4. Kvateraarstruktuur - kromosoom DNA kui ravimi sihtmärk Interkalaarsed agendid tungivad nukleiinhapete aluspaaride kihtide vahele, moonutades kaksikspiraali kuju, mis takistab DNA replikatsiooni ja transkriptsiooni. Alküleerivad agendid on tugevad elektrofiilid, mis nukleofiilidega moodustavad tugevaid kovalentseid sidemeid. Ahelat lõikavad agendid on suured glükoproteiinid, mis lõikavad DNA ahelat ning oma mahukusega takistavad DNA ligaasil tekkinud katkestuskohti parandamast. Antimetaboliidid blokivad normaalsed metaboolsed rajad.
on ristküliku- või rombikujulised. 4. Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5. Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e lateraalsed, asuvad kambiumis ja korgikambiumis. 3)vahelmised e interkalaarsed, asuvad lehe alusel varres, sõlmevahes. 6. Initsiaalrakk, kiirdrakk. Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Initsiaalrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7. Haavakude.
Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. 4.Mis on kude? Kudede liigitus. Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks. Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed. 5.Algkudede ülesanded, paiknemine. Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e lateraalsed, asuvad kambiumis ja korgikambiumis. 3)vahelmised e interkalaarsed, asuvad lehe alusel varres, sõlmevahes. 6.Initsiaalrakk, kiirdrakk. Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate. Initsiaalrakk on tugevasti vakuoliseerunud, kuid derivaatide protoplasmas on vakuoolid väikesed. Kirjeldatud kasvukuhiku tüüp esineb soontaimede alamatel esindajatel -- hõimkonnas sõnajalgtaimed. 7.Haavakude.
Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm Kudede liigitus algkoed e meristeemid(tipmised, külgmised ja vehemeristeemid) ja püsikoed (kattekude, juhtkude, tugikude, põhikude) Algkude e meristeem ülesanded- kiire paljunemine, võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Paiknemine - tipmised e. apikaalsed kasvukuhikus; külgmised e. lateraalsed - kambium, korgikambium; vahelmised e. interkalaarsed - lehe alusel, varres, sõlmevahes. Initsiaal- e. kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas. Haavakude - Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke - kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed - haavapuit, haavakork jne. või isegi uued organid
või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) · Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. · Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades). Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis. Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes. Tekkeaja alusel moodustunud: esmased (tekivad seemnes), sekundaarsed (teatud arenguetapil > korgikambium) · Initsiaalrakk: moodustab algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. · Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. · Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi
suure tuumaga, vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades). Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis. Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes. Tekkeaja alusel moodustunud: esmased (tekivad seemnes), sekundaarsed (teatud arenguetapil > korgikambium) Initsiaalrakk: moodustab algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk: kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Haavakude ehk kallus: sekundaarne algkude, mis võib tekkida peaaegu kõigi
annaabi.ee 
