Minapilt teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut. Minapilt mõjutab suhteid ja suhtlemist ning suhted omakorda vormivad minapilti. Arusaam iseendast on seotud kontaktide loomise ja suhete kestmisega. Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent. Enesehinnang kujundab suhteid nt. läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili. Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahuldust pakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su onu, minuga nii ei räägita!") · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (nt
) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted
(sellisega!) ei suhtle). Enesehinnang minakontseptsiooni hinnanguline komponent, hinnang, mis antakse iseendale (Olen võimas!, Olen vilets, Olen OK, Olen parem kui enamus inimestest). Enesehinnang mõjutab suhteid läbi avatuse, emotsioonide (interaktsioonide taust), tüüpilise tõlgendusstiili ("Sa ei viitsi niikuinii mind kuulata, sest ma olen igav") Minapildi sotsiaalne funktsioon teiste ja enda ootused enda käitumise suhtes, loovad võimaluse interaktsioonideks. Nt. "Ma ei saa seda talle andestada, sest ma ei ole inimene, kes selliseid asju andeks annab". Sümboliline interaktsionism: teiste hinnangud vormivad minapilti; minapildi muutumine oluliste teiste inimeste toel. Rahulduspakkuvate suhete õnnestumise eelduseks on minapildi sarnane defineerimine interaktsioonides osalejate poolt. Minapilt määrab ootused teiste käitumise suhtes ("Olen su ema, minuga nii ei räägita!") Sotsiaalse vahetuse teooria ja suhted
varjus. Täna: molekulaarbioloogia edusammud tegid olukorra vastupidiseks. Geeniprojektid andsid tohutu infopanga uute ensüümide ja retseptorite kohta, mis on potentsiaalsed ravimi sihtmärgid. Nüüd on medkeemia ülesandeks leida keemilised ühendid, mis nende sihtmärkidega interakteeruksid, määramaks nende bioloogilised funktsioonid ja otsustamaks nende sobivust olema ravimi sihtmärgiks. MIDA SUUREM ON RAVIMI SELEKTIIVSUS ÜHE KITSA SIHTMÄRGI SUHTES, SEDA VÄIKSEM ON TÕENÄOSUS INTERAKTSIOONIDEKS TEISTE SIHTMÄRKIDEGA JA SOOVIMATUTEKS KÕRVALNÄHTUDEKS. N: antimikroobsetest agentidest parimatel ei leidu inimorganismis sihtmärke, küll aga mikroobis. Nt Penitsilliin atakeerib ensüümi, mis osaleb bakteri rakuseina sünteesis, imetajal pole aga ei rakuseina ega vastavat ensüümi, mistõttu penitsilliinil kõrvaltoimed peaaegu puuduvad. N: isegi kui on sama sihtmärk nii mikroobil kui inimesel, siis miljonite aastate
paindlikku "kiudu", mis on olulised virioni seondumisel rakkudele. Virionides ja ISPV-des omab 1 (seondub 2-valguga) erinevaid konformatsioone. Vahekiht Reoviiruste virionide T=13 väliskapsiidi ja T=1 sisekapsiidi ühendavad 2- (vt. ülal) ja 2- (vt. allpool) valgud. Need valgud (täpsemalt 2-valgu 1-valku siduv domään ja 2-valk) moodustavad virionides mittetäieliku vahepealse valgukihi. See struktuur on oluline sise- ja väliskapsiidi vahelisteks interaktsioonideks. Sisemine kapsiid Reoviiruste virionide sisemise kapsiid ruumiline struktuur on teada täpsusega 0.36 nm - tehtud on röntgenstruktuur analüüs, mis on näidanud, et sisemine kapsiid omab ebatavalist T=1 sümmeetriat ja koosneb: 120-st 1-valgu subühikust (moodustavad 60 dimeeri, mis paiknevad T=1 sümmeetrias) ja moodustavad sisemise kapsiidi karkassi; 150-st 2-valgu subühikust (60 koopiat ümbritsevad five-fold telgi, 60 koopiat asuvad
spp.) ja bakteriofaagide eest. Biofilmid peavad vastu nii füüsikalistele jõududele, nt voolu tugevusele voolavates veekogudes, kui ka loomorganismide immunsüsteemi fagotsüütidele, ja toksilistele ühenditele (antibiootikumid ja antimikroobsed ühendid ei suuda biofilmi sügavamatesse kihtidesse tungida). 3. Biofilm võimaldab prokarüootidel paikneda üksteise vahetus läheduses, mis on oluline erinevateks rakkudevahelisteks interaktsioonideks nt signaalmolekulide vahendusel sotsiaalse käitumise reguleerimine hulgatunnetusega, geneetilise materjali vahetus, katalüütiliste funktsioonide ehk tööjõu jagamine biofilmisiseselt (nt tselluloosi lagundamise erinevates etappides osalevate erinevate mikroorganismide kõrvutipaiknemine). 14.3. Biofilmi struktuur ja moodustumine Biofilm võib moodustuda erinevatele niisketele abiootilistele ja biootilistele
annaabi.ee 
