midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis kui A ja B on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B ei ole, siis A ja B on erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus(kaheldavuse omadus); ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) ja seega olen ma midagi erinevat kui mu keha. Identsete eristamatus. Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis. Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma õigesti edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. Selge ja distinktne. Ehk aitab mõtlemise ja tegelikkuse vahelist lõhet ületada toetumine ideede selgusele ja distinktsusele? Selged ja distinktsed ideed: selge(idee ei jää märkamatuks) ja distinktne (haaratakse ideed täielikult nii, et see eristub täielikult teistest)
saan kahelda oma keha olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus). Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha. Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. *Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis (uskumuste, mõtete jms sisude kohta). Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma korrektselt edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. *Jaotatavuse argument: 1)keha on jaotatav osadeks, 2)vaim ei ole jaotatav osadeks, 3)asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad, 4)seega on vaim olemuslikult kehast erinev.
olemasolus (kaheldavuse omadus). Ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus). Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha. Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. Mõtlemine ja tegelikkus Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis (uskumuste, mõtete jms sisude kohta). Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma korrektselt edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. Jagamatus “Esiteks täheldan siin suurt erinevust keha ja vaimu vahel—selles, et keha on oma loomult alati jaotatav, vaim aga täiesti jagamatu; sest kui ma vaatlen vaimu, ehk iseennast, niivõrd kui ma olen mõtlev asi, ei
Järelikult olen ma midagi erinevat kui mu keha Inimese enda olemus ilmneb talle mõtleva olendina. Inimese keha olemus ei ilmne talle mõtleva olendina. Järelikult ei ole inimese olemus sama, mis tema keha olemus. 106. Mõtlemine ja tegelikkus Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip ei rakendu nn intensionaalses kontekstis (uskumuste, mõtete jms sisude kohta) Mõtte sisu esitab maailma ning esitus ei pruugi maailma korrektselt edasi anda või siis esitada maailma eri aspektidest ilma, et see peegeldaks maailma loomust. 107. Jagamatus "Esiteks täheldan siin suurt erinevust keha ja vaimu vahel--selles, et keha on oma loomult alati jaotatav, vaim aga täiesti jagamatu; sest kui ma vaatlen
11 Doksastiline loogika (doxastic logic) uurib peamiselt uskumust ja veendumust väljendavaid lauseid. Mõnikord nimetatakse seda ka intensionaalseks loogikaks. Intensionaalse loogika ajalugu alustatakse G. Fregega, kes analüüsis, mida tähendab väide ,,Ehatäht on koidutäht" ja kuidas see sõltub väitja uskumustest. Intensionaalses loogikas on välja töötatud väga erinevaid süsteeme üpris keeruka formalismiga, mis kasutavad ka võimalike maailmade semantikat. Doksastilise loogika lihtsamates variantides kasutati modaalseid operaatoreid ,,... usub, et ..." ja ,,... on veendunud, et ..." sarnaselt deontilistele operaatoritele ,,lubatud" ja ,,kohustuslik". Deontilises loogikas oli subjekt (agent), kelle jaoks mingi toiming oli nt lubatud, intensionaalses loogikas on subjekt, kes usub midagi
annaabi.ee 
