1. Nimetade reklaami rolle ühiskonnas(4) koos väikese selgitusega. · Majanduslik roll / turunduslik roll Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nähtusesse ning kas ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale · Kommunikatiivne roll - Eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. · Sotsiaalne roll - Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. · Reklaami kultuuriline roll - Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. 2. Nimetage lähtudes C.s. Peirce märgiteootüüpi ning tooge ka näide selle esinemisviisi kohta reklaamis 1 Ikoon taotleb sarnasust obje...
...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED
...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus ,,väsitab" rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED
margi tuntust. Emotsioon. Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit pole. Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: Reklaamteate hedooniline toon. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund. Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: intensiivsuskomponenti, kestvust ja valentsi. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund sõltub järgmistest teguritest: kordus, klassikaline tingitud seoste kujunemine, huumor(parim meelelehutus, inim ostab seda, levib), hirmualpellatsioon, tunnetusprotsesside vahendusel saadud tebe mõju. INKONGRUENTSUS (incongruity) – ühtimatus, ebasidusus, kontekstiga kokkusobimatus. Enamlevinud emotsionaalsed reklaamiapellatsioonid peale eelpool nimetatute: on
on hea • Kui reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värv, vorm, heli) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (keeruline ette näha) 1+2= reklaamteate afektiivne kvaliteet Emotsionaalsetes seisundites eristatakse • Intensiivsuskomponenti • Kestvust • Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist Madal erutus põhjustab huvipuudust Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumistel („ ma ei taha seda enam tunda“ Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada Kordused Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus, millele järgneb negatiivne tendents – meeldivustunne
• Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda eelneva hoiaku tulemusel. • Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti (T.Bachmann, 2005): 1. Reklaamteate hedooniline toon. 2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund. 3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse • Intensiivsuskomponenti • Kestvust • Valentsi Näiteks: • Tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. • Tugev erutus “väsitab” rohkem reklaami kordumistel. • Madal erutus põhjustab huvipuudust. • Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. • Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida, nt annetab raha või müüdab käitumist). Emotsioonide liigid
Eristatakse 6 põhiemotsiooni (Paul Ekman), millel on kalduvus hõlmata inimest tervikuna (iseseisvad emotsioonid) : · Viha · Rõõm (õnnelikkus) · Vastikus · Üllatus · Kurbus · Hirm Reklaamipsühholoogias tuleks eristada 3 aspekti: 1. Reklaamteate hedooniline toon 2. Reklaami vastuvõtva inimese emotsionalne seisund 3. Reklaami otsene emotsionaalne sisu T.Bachmann, 2005 Emotsionaalsetes seisundites eristatakse 1. Intensiivsuskomponenti 2. Kestvust 3. Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist Madal erutus põhjustab huvipuudust Tugev erutus "väsitab" rohkem reklaami kordumistel Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha v muudab käitumist). Emotsioonide liigid 1