Kungla" (1923). Söödi luulet on hiljem korduvalt välja antud ning tõlgitud ka teistesse keeltesse. Sööt on maetud Tartu Raadi kalmistule. Luunja vald annab välja K. E. Söödi nimelist lasteluule auhinda. ALLIKAD Paul Ambur, Laulurästas hallaöös. 1942 Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis-igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904. Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses, 1904- 1905 oli ajakirja "Linda" tegevtoimetaja. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused, saades niimoodi eesti luule uuendajaks Juhan Liivi jaG. Suitsu kõrval. Enno on töötanud Valgas ametniku ja emakeele
põhjavee toitumistingimustest (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Nitraatioonide sisaldused maapinnalähedases põhjavees 1990date alguses ja aastatel 2000-2003 on ära toodud joonisel 1. 4 Joonis 1. Nitraatide sisaldused nitraaditundliku ala maapinnaähedases põhjavees (Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, 2004). 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs Kuna tegemist on intensiivseima põllumajandusega piirkonnaga nii loomakasvatuse kui ka põlluharimise osas, siis tekib piirkonnas palju sõnnikut, mille hoidmine ja laotamine osutab keskkonnale olulist mõju. Eriti ohustatud on pinna- ja põhjavesi, mis nitraaditundlikel aladel on vähe kaitstud või lausa kaitsmata (Jüris, 2010). Seega on oluline, et nitraaditundlikul alal oleks kõik keskkonda mõjutavad või ohustavad tegevused täpselt reglementeeritud. Selleks tuleks:
luuletused kõlbelistel motiividel "Pahad lapsed", mõttekordus alliteratsioon assonants kõlakujundid Kasutatud kirjandus: "Eesti lastekirjandus", Reet Krusten, Elmatar 1995 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=42&table=Persons (30.03.2011, 11:00) Ernst Enno (1875-1934) Luuletaja Ernst Enno sündis Tartumaal Valguta mõisas kutsari, pärastise taluomaniku pojana. Tema vanemate talu Soosaare oli Enno intensiivseima luuletamise koht, selle loodus inspireeris tema müstilis- igatsuslikke luuletusi. Enno on õppinud Tartus Treffneri gümnaasiumis ja Riia Polütehnilises Instituudis, mille kaubandusteaduste osakonna ta lõpetas 1904. Aastatel 1902-1903 töötas Enno "Postimehe" toimetuses, 1904-1905 oli ajakirja "Linda" tegevtoimetaja. Nendes väljaannetes avaldas ta oma esimesed luuletused, saades niimoodi eesti luule uuendajaks Juhan Liivi ja G. Suitsu kõrval. Enno on töötanud
külg lame. Okkad püsivad 3...5 aastat. Pungad piklikmunajad, teravnevad, oranzpruunid, vaigused. Käbid on valminult 3...7 cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, piklikmunajad, 2. aasta sügisel ja talvel pruunid ja läikivad või varisenult hallid ja läiketud. Apofüüs rombjas, tömp või teravatipuline. Seemnete varisemine algab tolmlemisest ülejärgmise aasta aprillis (peamine varisemine on mais). Tolmlemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Harilik mänd õitseb okaste intensiivseima kasvu perioodil mai lõpul, juuni algul. Kollased isaskäbid asetsevad kogumikena pikkvõrsete alusel. Punakad emaskäbid ilmuvad ühe- või kahekaupa pikkvõrsete tippu. Iga käbi koosneb teljest ja sellele spiraalselt kinnituvatest soomustest. Kollastes käbides valmivad tolmuterad, punakates seemnealgmed. Nii isas- kui ka noored emaskäbid on algul pisikesed, kõigest 56 mm pikkused. Isaskäbi soomuse alaküljel on kaks tolmukotti tolmuteradega. Ühel puul valmivad tolmuterad
Pinus sylvestris - Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast ja Sotimaa rannikult kuni Venemaa kaguosa, Ohhoota mereni. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ja levinuim puu metsades. Männikud katavad 33,0% Eesti metsamaadest. Kõrgus 40...50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5m. Seemnete varisemine algab tolmlemisest ülejärgmise aasta aprillis (peamine varisemine on mais). Tolmlemisest kuni seemnete valmimiseni kulub umbes 18 kuud. Harilik mänd õitseb okaste intensiivseima kasvu perioodil mai lõpul, juuni algul. · Okkad on 4...7 cm pikad, teravatipulised, nõrgalt keerdunud, karedate servadega, sinakasrohelised, väline külg (õhulõheridadest) kumer, sisemine külg lame. Okkad püsivad 3...5 aastat. · Võrsed on paljad, hallikaskollased, hiljem pruunid. · Pungad piklikmunajad, teravnevad, oranzpruunid, vaigused · Käbid on valminult 3...7 cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, piklikmunajad, 2. aasta sügisel
annaabi.ee 
