hapnikusisalduse taluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir on 0,1°C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. (Martin, R) Tabel 1. Karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad 2.3Kasvatusviisid Karpkalu kasvatatakse ekstensiivselt, poolintensiivselt või intensiivselt. Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast. Intensiivkasvatuses on kalade kasvuks vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. (Martin, R) Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Need ei ole piisavalt valitsetavad, et võimaldada tootlikku kalakasvatust. Tehisveekogu kalakasvatusliku potentsiaali, tüübi ja tootmise intensiivsuse taseme määravad kasutatav veehulk, vee kvaliteet ja veekogu valitsetavus. (Martin, R)
Kuna külast läbi minev tee on peaühendus Tamsalu ja Järva-Jaani vahel, on liiklustihedus keskmine. Palju liigub veoautosid ning põllumajandusmasinaid. Tee on heas olukorras asfalttee. Tööstus Tööstusettevõteteks on meie piirkonnas juba eelpool nimetatud AS Võhmuta PM. Mullikalautades kogutakse loomade väljaheited lahtistesse hoidlatesse. Laudas tekkiv vedel- tahesõnnik laotatakse ühistu kasutuses olevatele haritavatele põllumajandusmaadele. Laotuspinnad on üldjuhul intensiivkasvatuses olevad põllud ja rohumaad. Laotatud väetis küntakse kohemaid sisse. Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Kuidas minna edasi? Põllumaade heatasemelise viljakuse säilitamiseks tuleks kasutada väetisi normaalkogustes, et ei kurnataks ära maad, ei muutuks veereziim ja ei saaks kahjustada putukad. Elektri tarbimist saaks alati vähendada, et kokku hoida leibkondade raha, aga samas ka vähendada elektrienergiale kuluva töö ja tooraine hulka
7. Seenesuvi ja Seenesügis Vt. joonis 8. AUSTERSERVIK On väärtuslikuks söögiseen . Esineb harva ka meil looduses. Ta on suur ja lihakas valkjashalli kuni pruunika kübaraga mis võib kasvad mitmekümne sentimeetri suuruseks. Kõige maitsvamad on noored seened 10-12 cm. Jalg on seenel puisevõitu kuid seda peaaegu ei teki- seenekübarad kinnituvad külgmiselt otse kasvusubstraadile. Austerservikut on lihtne kasvatada. Ta on kiire kasvuga ja aastas on võimalik kasvatada 6 tsüklit (intensiivkasvatuses). Austerserviku kasvatus on ökoloogiliselt puhas ja peaaegu jäätmevaba. Seent kasvatatakse konditsoneeritud mikrokliimaga spets seenekasvandustes puhtal teraviljapõhul. Amatöörid kasvatavad seda kodus lehtpuupakkudel ja kändudel Viljakehad sisaldavad mitmeid aminohappeid. Ka on selles avastatud vähi ja viirusevastase toimega ühendeid. Kasvatamiseks on 3 meetodit: Ekstensiiv( odavaim) Puupakkude nakatamine mütseeliga: · mütseel tuleb purustada puhtasse kaussi
7. SEENESUVI JA SEENESÜGIS Vt. joonist. 8. AUSTERSERVIK On väärtuslik söögiseen. Esineb harva ka meil looduses. Ta on suur ja lihakas valkjashalli kuni pruunika kübaraga, mis võib kasvad mitmekümne sentimeetri suuruseks. Kõige maitsvamad on noored seened 10-12 cm. Jalg on seenel puisevõitu, kuid seda peaaegu ei teki - seenekübarad kinnituvad külgmiselt otse kasvusubstraadile. Austerservikut on lihtne kasvatada. Ta on kiire kasvuga ja aastas on võimalik kasvatada 6 tsüklit (intensiivkasvatuses). Austerserviku kasvatus on ökoloogiliselt puhas ja peaaegu jäätmevaba. Seent kasvatatakse konditsoneeritud mikrokliimaga spets. seenekasvandustes puhtal teraviljapõhul. Amatöörid kasvatavad seda kodus lehtpuupakkudel ja kändudel Viljakehad sisaldavad mitmeid aminohappeid. Ka on selles avastatud vähi ja viirusevastase toimega ühendeid. Kasvatamiseks on 3 meetodit: · Ekstensiiv (odavaim) (vaata joonist) Puupakkude nakatamine mütseeliga: 1
· Kaks nädalat enne koorumist on näha silmatäpid · Ka jalad hakkavad üha selgemini paistma enne koorumist · Loote arenedes marjatera toiduvarud vähenevad Marja hautamine emastest eraldi (kunstlik hautamine e. eraldihautamine) Marja eraldihautamine tõstab vastsete väljatulekut, kuna emaste sabajalgadelt liiga vara eraldunud marjaterad vähendavad marjaterade arvu ja hautamise väljatulekut. Võimalikult suur väljatulek on tähtis just intensiivkasvatuses, kuna tehtud kallid investeeringud tuleb võimalikult efektiivselt ära kasutada. Kulutused efektiivsuse tõstmisele peaksid siiski olema väiksemad kui suuremast toodangust saadud kasu. 1980ndate lõpul töötati Soomes välja emaste vähkide sabajalgade liikumist matkiv hautamisseadmestik (joonis 17). Seadmestik koosneb vee soojendamisseadmest, aereerimisseadmest, kus lämmastiku üleküllastus eraldatakse ja inkubaatorist kitsamas mõttes.
annaabi.ee 
