aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi ebaharilikku, kuigi see pole produktiivne. Mõned tegusõnad kasutavad reduplikatsiooni, et väljendada korduvaid või intensiivistatud tegevusi. (Kawachi, Kazuhiro (2007) "A grammar of Sidaama (Sidamo), a Cushitic language of Ethiopia": lk 311. 28.10.15) Sidamo keel on nominatiiv-akusatiiv keel, mis kasutab pigem alust ja sihitis kui ergatiivi ja absolutiivi. Alused on nominatiivses käändes, otsesed sihitised akusatiivses käändes ning kaudsed sihitised on daativi käändes. Sõnajärjekord lauses on kujul alus – sihitis – tegusõna (verb)
Töö kujundab elundi. Liikumise, töötamise, harjutamise ja mängimise tagajärjel muutub üks või teine tegevus kergemaks ehk suureneb jõud, kõigega tegelemine kestvamaks ehk suureneb vastupidavus, liigutused täpsemaks ehk suureneb osavus. Füsioloogid ütlevad sel puhul, et organism kohaneb tegevusega. Kohanemine tähendab eelkõige ümberkorraldusi organismi elutalituses. Tööks või tegevuseks vajalike elundite talitus intensiivistub. Ükskõik millise elundi või organi intensiivistatud tegevus toob endaga kaasa selle suurenemise ja tugevnemise. Kui näiteks lihast päevast päeva süstemaatiliselt tööle rakendada, ta pakseneb. Siin tähendabki kohanemine arengut. Kohanemine ilmneb aga ka väheneva tegevuse või tegevustuse korral. Elundi või lihase mõõtmed hakkavad vähenema ja tema võimed kahanema. Eriti kiiresti võib see toimuda siis, kui vigastuse puhul käsi või jalg kipsi pannakse. Niisugust tegevusetuse tagajärge nimetatakse atroofiaks taandarenguks
II kunst on millegi subjektiivse, näiteks autori mõtte või idee, väljendamine meeleliselt tajutavad vormis. Autor annab ideele meeleliselt tajutava vormi vormi, mida teised inimesed saavad oma meeltega kogeda, vaadata, kuulda, kompida. III kunst on millegi objektiivse, kuid kehatu, konkreetne väljendamine ( Aristoteles, Hegel, Cassirer, romantikud) meeleliselt tajutavas vormis. Cassirer: kunst on reaalsus intensiivistatud kujul, aitab meil aimata asjade vormi, kunstis peitub tõeline ehtne avastatus. Kunstiteose olemust puudutatavad vaidlused: Kunstiteose piiride küsimus: kas kunstiteos on piiratud zanriliste või väljendusvormiliste reeglitega? (heliteos, milles pole helisid; luuletus, milles pole sõnu, jne) kas näidend ilma näitlejateta on näidend, raamat ilma kaanteta jne.
Pastiss: ülemäärane liialdus, absurdi piiril isegi. Nö seebiooperite keel. Postmodernism aja jooksul tuhmub Jamesoni sõnul. Jameson on üks selgemaid teoreetilisi raamijaid postmodernismi teemal. Jameson: Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm. Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Uuel ajastul näeb Jameson tasapinnalisust, individuaalsuse kaotamist. Modernistlik ajastu oli rajatud indiviidile. Nüüd inimesed elavad pealiskaudses nüüd hetkes. Fragmentaalsus iseloomustab postmodernismi tema meelest. Jameson vaning of affect-tundejõu kahanemine-kaasnes postmodernismiga Maailm on jagatud kolmeks:
Näiteks: pedantne aiandus (loodus hüperreaalsena), retuseeritud ajakirjade kaanepildid, olemata elu ehk nt kuulsuste väljamõeldud persoon, hoonete või mööbliesemete muutmine "kulunuks". Fredric Jameson (1934-) Am kirjkriitik, pol marxismi teoreetik Modernismi leiutised on kõik kohandatud kapitalismi sisse. Pastissi kohta: see on tühi, paroodiline suhe. Sellel pole tunnet, et oleks olemas midagi normaalset, millega võrreldes imitatsioon oleks koomiline. Reaalsus on sedavõrd intensiivistatud, et see ei ole enam reaalne. See on nö kõne surnud keeles, kujutlusvõime ja fantaasia surm (seebiooperite kõneviis). Postmodernistlikes kunstiteostes sügavuse mõõde puudub. Nostalgiline modernismi järgi. Jameson ,,vaning of affect"- tundejõu kahanemine -kaasnes postmodernismiga. Maailm on jagatud kolmeks: 1. Tunded: isiklikud, personaalsed. Miski, mida inimene fikseerib oma eelmistele kogemustele tuginedes. Tunde jaoks on vaja biograafilisust. Neid osatakse nimetada. 2
annaabi.ee 
