Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt Joonis 4 Põllumajanduse mõju keskkonnale Maa alade kasutus on keskkonnale kahjutu, kuna ei hävita looduslikke liike. Inimtegevus on istutanud
Inimesed rannikualadel -maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel -inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. -rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni. -rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA
moodustasid Svenskt Stål AB (SSAB), mis täna annab 60% Rootsi terasetoodangust. Värviliste metallide osas opereerivad mitmed väikesed ning keskmise suurusega ettevõtted. 2002. aastal hinnati sektori lisaväärtuseks 60 miljardit SEK-i ning töötajaskonnaks 85 000 inimest. Põhilised Rootsis leiduvad tööstuslikud toorained. Rootsi maa-rakendus. tume oranz intensiive põllumajandus oranz piimakarja kasvatus kollane karjamaa roheline üle 50 % metsa sinine - tundra
Sai alguse 60-a. lõpus ja 70-a. alguses. MUUTUSED: · Toomise automatiseerimine o Töö viljakuse kasv o Tööjõu vabanemine o Vaba aja pikenemine · Meelelahutus tööstus · Tööliste arvu kasv teenindussfääris · Tarbimine kasvab · Elukvaliteet paraneb · Väheneb erinevus linna ja maa elustiili vahel. · Nõuded tööjõu kvaliteedile kasvavad. Peab olema haritud ja kvalifitseerunud. · Toimub üleminek ekstensiive tööjõu kasutuselt intensiive tööjõu kasutusele. · Kujuneb tugeva keskklassiga ühiskond. Keskklass on haritud ning otsustusvõimeline. · Olulisem kui kapital, on info valdamine ja info liikumise kiirus. 3 Ühiskonna tüübid (ajalooliselt) 7. September 1. AGRAARÜHISKON ( ehk premoderne ehk traditsiooniline) · Enamik rahvuslikust rikkusest tuleb hankivast sektorist · Suurim osa elanikkkonast on hõivatud hankivas sektoris
Teadlane katkestas voolu ja helendus lõppes. Seejärel lülitas ta voolu taas sisse, ja kristallid, mis ei olnud mitte kuidagi seotud toruga, hakkasid jälle helendama. Järgnevate uurimuste põhjal tegi Röntgen järelduse, et toru kiirgab tundmatut kiirgust, millele ta pani nimeks X-kiirgus. Röntgeni eksperimendid näitasid, et X-kiired tekivad katoodikiirte põrkumisel katooditoru seintega. Teadlane tegi katooditoru spetsiaalse kujuga, antikatood oli lapik, see tekitas intensiive X-kiirte voo. Tänu sellele torule õppis Röntgen tundma uute, tundmatute kiirte peamisi omadusi. Hiljem said need kiired nimeks "röntgenkiired". Selgus, et X-kiired suudavad levida läbi paljude mitte-läbipaistvate materjalide, seejuures kiired ei peegeldu ega murdu. Röntgen salvestas ka esimesed röntgenpildid. Saksa teadlase avastus avaldas olulist mõju teaduse arengule. Paljude ainete omadusi uuriti röntgenkiirte abil
jätkuks loomi. Inimesed hüljasid küttimise elu: jahipidamise lõpuks haiguste hulk kasvas, kui inimesed hakkasid põldu harima, siis haigused kadusid. Jahipidamine ei suutnud enam inimesi ära toita. Igaüks sõi päevas 2-3kg liha, selleks on tarvis suuri loomi. Põlluharimine tuli mängu elupäästjana, tekkis võimalus end ära elatada. Vahetussüsteemid (kuidas korraldatud erinevates ühiskondades): *Turuprintsiip – kasumile orienteeritud, valdav riikides ja intensiive põllumajandusega riikides, kaupu ja teenused ostetakse, neil on väärtus, kujuneb nõudmine ja pakkumine *Ümberjaotamine – kaubad liiguvad kesksesse kohta ja jagatakse sealt uuesti laiali, ei toimu suvaliselt. Ammu: maksti karusnahkades Siberis jne. Iseloomulik territoraalsete riikidele. *Vastastiku vahetus – kaupade vahetamine, teatud rituaali käigus kas indiviidide või grupi vahel. Võrdne
annaabi.ee 
