oma muutliku intelligentsuse kasutamise käigus ning see kasvab kuni 50. eluaastani. Vastupidiselt muutlikule intelligentsusele sõltub kristalliseerunud intelligentsus eelkõige just keskkonnast, st. haridusest ja kultuurilisest päritolust. Need võimed on mõõdetavad sõnavara suuruse, üldise informeerituse ja matemaatilise arvutusoskuse testidega. Kristalliseerunud intelligents- omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. 3.Robert Sternbergi kolm intelligensuse liiki (näited) Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja
Naturalistlik (looduslik – loomulik) intelligentsus – võime eristada elusobjekte (taimi, loomi, tundlikkus teiste ümbritseva maailma esemete ja nähtuste (pilvede, maastiku reljeefi jt) suhtes. Eksistentsiaalne intelligentsus – religioosne, kosmiline ja müstiline teadlikkus. Võimekus mõista religioosseid ja spirituaalseid ideid (Burnett, Jarvis 2004). Intelligentsusest rääkides, tuleb mainida ka IQ testi, mis on mõeldud intelligensuse mõõtmiseks. Esimene IQ test ilmus maailmas aastal 1916 ning termini võttis kasutusele Willian Stern, kes oli saksa psühholoog ja filosoof. Stern määratles IQ suurust valemiga. Intelligentsuskvoot näitab intelligentsuse suhtelist, mitte aga absoluutset taset. Testide tulemuste põhjal on võimalik leida andekaid inimesi, samuti tuvastada, kas inimese probleemid tulenevad tema vaimsest maha jäänud seisundist, dementsusest1 või käitumishälvetest (Wikepedia 2015).
tasandi teenuseid ning konsulteeritakse Rajaleidja spetsialistidega ning edasine tegevusplaan käib nende juhtnööride ja soovituste kaudu. Kui on potentsiaalsed lahendused probleemile leitud, siis asub psühholoog välja töötama plaani Mardi edasise tegevuse paranemiseks ning aitamiseks. Koduste probleemide puhul kaasab psühholoog lastekaitse, et koos leida ühine lahendus Mardi olukorra parandamiseks ning õpitegevuste soodustamiseks. Õpiraskuste ja madalama intelligensuse puhul kontakteerub psühholoog eripedagoogi, kooli juhtkonna ning omavalituses ja rajaleidjakeskusega, et koos leida Mardile sobivad lahendused ning võib - olla ka efektiivsem õpikeskond. Piirkonnas asub ka õpiraskustega laste kool, seega kaasatakse võimalike lahenduste leidmiseks ka selle kooli juhtkond. Tähelepanuhäirete ja depressiooni puhul pöördud psühholoog jällegi teise tasandi teenuste poole ning kaasab taas protsessi
närvisüsteem. · Pavlov annab tingitud refleksi kontseptsiooni. Pavlov väidab, et refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Francis Gall Aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. See sünnib frenoloogia pseudoõpetust. Frenoloogia eeldab, et aju kuju eri piirkondade areng määrab inimese võimed. Aju kuju peaks olema omakorda määratav kolju, so pea, ehituse järgi. Paul Broca Lokaliseerib kõnekeskuse, eeldab intelligensuse seost aju piirkondadega. Ta on ka oluline etapp füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Saksa teadlane Koch identifitseeris tuberkuloositekitaja. Siis koolera. Prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid loomadelt kooleratekitajaid. Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad prantslased kasutasid
Eelmisel sajandivahetusel hakkas inimeste ning inimtüüpide võrdlemine toimuma juba kaudsel teel, tekkisid nt kõikvõimalikud vaimse võimekuse testid 18 omaaegsed targutused teemadel, kas nn geniaalne inimene on tegelikult vaimuhaige või vastupidi.) Aju funktsioonide mõistmise teel astuti suur samm edasi 19. sajandi keskpaigas. Paul Broca (1824-1880) lokaliseeris kõnekeskuse, eeldades ka intelligensuse seost aju piirkondadega (- ehitusega). Tal oli ka oluline roll füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. Broca sügavam panus oli teha lõpp mõnda aega aju käsitlemisel valitsenud holistlikule lähenemisele (nt Pierre Marie, 1853-1940), mis vaatas aju tervikuna, mida ei saaks jagada funktsionalistlikesks osadeks. 19. sajandi keskpaik andis psühhiaatriale ka degeneratsiooni mõiste (Benedict Morel, 1809- 1873))
annaabi.ee 
