Corpus Iuris Civilis oli modernses Euroopas 12. sajandil populaarne, sest see ,,kehtestas valitsejale piiramatu võimu" (Caenegem 2004, lk 75). 13. sajandi lõpus Prantsusmaa kuningas Philip IV palkas juriste, et muuta ennast Prantsusmaa ainuvalitsejaks ning pärast Rooma õiguse kasutuselevõttu täituski valitseja eesmärk. Samal ajal rajati Euroopas esimesed õigusteaduse ülikoolid, sõlmiti esimesi seaduslikke kokkuleppeid ning õigus muutus järjest rohkem integreeritumaks igapäevasesse ellu. Kultuuriline põhjus Renessanssi ajal arenesid inimeste teadmised füüsika, astronoomia, geograafia ja teiste teadusharude kohta. Õigusteadus polnud erandiks. Antiikajast pärit Corpus Iuris Civilist peeti paljude juristide poolt perfektseks õigusallikaks. Kuna taassünni ajal toimusid mitmetes kultuuriharudes muutused, siis olid valitsejad ka õigusavastuste suhtes avatumad. Majanduslikud põhjused 12. sajandist alates hakkas tõusma linnade ja kaubanduse tähtsus
Näiteks meedia vahendusel on maailma vapustav sündmus, kui kolm teismelist Ameerikas jäävad samaaegselt rasedaks; samas kui Aafrikas inimesed nälgivad jne. Elame simulatsioonimaailmas, mis kandub meieni läbi massimeedia. James Clifford kultuurikollaaz Ulf Hannertz kreoliseerumine Sünteetilisus, pole puhtaid kultuure, segunemine, kultuurilise segunemise kasv. Kommunikatsioon ja massimeedia kaotavad senipüsinud tõkked erinevate kultuuride vahel. Maailm muutub kultuuriliselt integreeritumaks nt kõik teavad McDonald'sit, Pepsi Colat, jalgpalli jne. toimub pidev ühtesulamine. Moodustub maailmaküla, kus kõigil on ühesugused võimalused, saavutatakse üksteise mõistmine ja peaks saabuma maailma rahu kuid nii see ei ole, sest siiski ei saada maailmast üheti aru. Uus maailm rohkem kasvatab barjääre. Näiteks usus väga raske saavutada ühest mõistmist. See ei levi üle maailma. Kultuurimõiste ümberdefineerimine
seda vaesem ja kesisem on meie elukvaliteet, • heaolu tähendab olemist ühenduses oma lähikondlaste ja sõpradega ning hõivatust meelepärase töö või tegevusega, • õnn ei ole mitte eesmärk elus vaid tagajärg • Vajadus kuuluda on inimesel suurem vajadusest olla rikas, olla vajalik on inimloomule omasem kui vajadus omada raha. • Positiivsed emotsioonid - muudavad inimesed efektiivsemaks, loovamaks, samuti sotsiaalselt integreeritumaks ja tervemaks, laiendades kognitiivseid protsesse. - laiendavad indiviidi mõtlemise repertuaari, mis lubab edendada isiklikke ressursse, mis suurendavad adaptatsioonivõimet, tugevdades tervist. - ei teki ohtlikes olukordades, vaid turvalises keskkonnas. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus. Psühhosotsiaalne heaolu ...on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla.
3.Logistika, logistika kui süsteem Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid, kogukulude kontseptsioon, kulude kompromiss, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine, fragmenteeritus, integratsioon tarneahelas, vertikaalne integratsioon. Arenguetapid Snyderi järgi. Äris toimuv trend: tooted alati liiguvad suurema erinevusele. Majanduse mõju logistika kulule tõuseb, ähvardab kulusid. Thnoloogia muudab infotöötlemise viise, muutes müügi integreeritumaks. 6 ajaloo staadiumit: Arenguetapid: Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine Tootmiskeskne – 1950ndad) Põhirõhk logistikasüsteemi kulude Füüsilise jaotuse etapp (~1960/70) vähendamisele Ettevõttesisese integratsiooni etapp (~1980)
J Illimari tekstist: Tekst analüüsib siis seda, et kuidas uus selline teooria ja ka juba praktikas levinud tegevused (teooria põhiselt) töötaksid pärast EU finantskriisi (kui toimusid paljudes riikides ka administratiivsed reformid ja et millised on erinevad järelmid või vihjed edaspidiseks (juba praktikas töötanud tegevuste põhjal). ELi koostöö ja üleüldiste tegevuste eesmärgiks on tõsta üksteise väärtust kõrgemale (ja muuta Euroopa integreeritumaks) ning tugevdad ühtset ELi „riigikorda“, juurutades sealjuures ka väärtusi kõigis liikmesriikides, tehes seda võrdsetel alustel, ehk siis ei jäeta ühtegi liikmesriiki kõrvale. Ühelt poolt EL justkui nõuab rangelt kõikide poliitikate rakendamist pole tal siiski väga suurt rolli ja võimekust ühtegi mittetegijat karistada. Pärast kriisi pidid paljud riigid oma administratiivsed süsteemi ümber tegema ja muutma, sest see polnud vastavuses riigi võimekusega.
annaabi.ee 
