Bioloogid ja meedikud on täheldanud samasugust tsüklilisust ka bioprotsessides. Vana puu mahasaagimisel märkame, et aastaringide paksus muutub 11-aastase tsükli järel. Niisugust tsüklilisust on märgatud ka teraviljasaakides, ulukite ja kahjurputukate arvukuses, haigusepideemiate esinemises jm. Keskaja katkuaastad (1361, 1372), mil korraga hukkus kümneid tuhandeid inimesi, olid Päikese aktiivsusaastad. Päikese aktiivsusega kaasnevad magnettormid ja nendega seoses sagenevad haigused (insultide ja infarktide sagedus ja nendest põhjustatud surmajuhtumite arv). Statistika kinnitab, et magnettormide ajal on ka rohkem liiklusõnnetusi. Meedikud tuvastasid, et 11-aastase tsükliga on malaaria- ja difteeriapuhangud, loomade suu- ja sõrataud, rändtirtsude massiline paljunemine jm (Karik 2007). Päikese tegevusel on suurem mõju Maa elustikule kui tavaliselt arvatakse ning vahel võib tema pikaajaline mõju jääda isegi
passiivsed suitsetajad. 2007 ja 2008 aastatel vaadeldi uuritavaid teist korda. Tuli välja, et kümnel protsendil esines dementsuse sündroom. Dementsus esines just nendel inimestel, kes puutusid passiivse suitsetamisega rohkem kokku. (Kaukvere, 2013) Ajakirjas European Heart Journal publitseeriti uuringu tulemused, kuidas passiivne suitsetamine viib laste veresooned enneaegse vananemiseni. Püsivad kahjustused laste arterites ehk veresoonte seinte paksenemine suurendab insultide ja südameatakkide riski hilisemas eas. Vaadeldi kahju, mida vanemate suitsetamine enam kui 2000 kolme kuni kaheksateistkümne aasta vanustele lastele tekitas. Lastel, kelle vanemad olid suitsetajad, arenesid arterite seinas muutused ja need osutusid 20 aastat hiljem olulisteks. Lapseeas passiivse suitsetaja olemine põhjustab otseseid ja pöördumatuid kahjustusi arterite struktuuris. (Sak, 2014) Maailma terviseorganisatsioon WHO korraldas esimese ülemaailmse passiivse
Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudustega Pole põhjustatud: - nõrkusest - tundlikkuse kadumisest - ekstrapüramidaal- või koordinatsioonihäiretest - motivatsioonilistest teguritest - intellektuaalsetest puudustest Kliiniliselt: - ei suudeta imiteerida käte asendeid või žeste - demonstreerida objektide õiget kasutust - objekte kohaselt kasutada Saab eristada ka vastavalt tegevustele, nt riietumise apraksia, kõnnaku apraksia jne. Tavaliselt esineb insultide või dementsuse korral. Sageduse kohta väga erinevad andmed. Akalkuulia Matemaatika – kvaasi-ruumiline oskus, nõuab sümbolilise info mentaalset manipuleerimist. Arvutamisoskuse häire seotud vasakpoolse posterioorse parietaalse kahjustusega (eelkõige intraparietaalvagu ja nurkkäär). Primaarne akalkuulia – pt ei suuda aru saada matemaatilistest mõistetest ega sooritada matemaatilisi operatsioone. Sekundaarne akalkuulia – arvutamisoskus kahjustub muude kognitiivsete häirete tõttu.
võivad esineda veel neelamishäire, tasakaaluhäire, nägemishäire. Insuldi järgne nägemishäire ei ole prillide ega silmaoperatsiooniga korrigeeritav, sest kahjustatud on aju sees asuv nägemisaistinguid vastuvõttev ala, mitte silm. Rasketel insuldi juhtudel esineb uimasus või koguni teadvusekaotus. Püsivat vaimsete võimete langust (dementsust) võib insult samuti põhjustada, eriti suur tõenäosus on korduvate insultide puhul. Insuldi olulisemateks riskifaktoriteks on kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja suhkurtõbi, alkohol, rasvumine ja kõrge kolesterool. Insuldi riskifaktorid võivad olla mõjutatavad ja mittemõjutatavad ning sõltuvad vanusest ja soost. Nooremas täiskasvanueas on kõige sagedamateks põhjusteks trauma, ravimid, suukaudsed rasedusvastased preparaadid, migreen. Viiekümne viie
- Astereognoosia – ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi - Pimepuudutus – kehatundlikkus paremal kehapoolel häiritud, ei tunne valu Apraksia – võimetus sooritada õpituid eesmärgipärasied liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudutustega. Kliiniliselt ei suudeta limiteerida žeste, demonstreerida õigete objektide õiget kasutamist ega kohast kasutamist. Tavaliselt esinev insultide või dementsuse korral. Jaguneb kolmeks: - Ideomotoorne – ei suudeta ellu viia üksikuid motoorseid liigutusi - Ideatoorne – ei suudeta ellu viia tegevusplaane - Konstruktsooniline – formatiivsed tegevused visuomotoorsel töötlusel, ei suudeta saavutada soovitud lõpptulemust. Akalkuulia – arvutamisoskuse häire, seotud vasakpoolse posterioorse parientaalse kahjustusega. Jaguneb kaheks:
Alajahtumine võib olla seotud keeruliste ilmastikutingimustega või uppumisega, aga ka ettenägematu looduses ööbimisega ilma sobiva varustuseta. Eriti suur alajahtumise oht on kiiremini jahtuvatel väikelastel ning eakatel, kelle keha termoregulatsioon ei pruugi kõrges eas enam nii hästi toimida. Linnapiirkonnas tekib alajahtumine sageli alkoholimürgistuse, diabeedi tõttu tasakaalust väljas ainevahetuse, akuutsete neuroloogiliste haiguste (nt ajuverejooks) või raskete insultide tagajärjel, kui inimene ei suuda enda eest enam hoolitseda. Alajahtumist põhjustavat haigust on tihti võimalik diagnoosida alles pärast patsiendi ülessoojenemist. Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organisüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tegemist mitteeluohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. 588
annaabi.ee 
