kooriongonadotropiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik et lootel esineb Downi sündroom. Vajalik oleks teha täpsemad uuringud. Pilt Downi sündroomi põdev laps. · Suhkurtõbi · Suhkurtõbi on haigus, millele on iseloomulik liiga kõrge veresuhkru tase ning sellest tingitud häired. · I tüüpi diabeedi puhul tekib organismis täielik insuliinivaegus, sellepärast nimetatakse I tüüpi diabeeti ka insuliinsõltuvaks (inglise keeles insulin dependent diabetes mellitus - IDDM). Kõige rohkem on diabeedihaigeid (I tüüp) Soomes (30/100 000) ning kõige vähem Jaapanis (1/100 000). Eestis on umbes 10 juhtu 100 000 inimese kohta aastas. · Suhkurtõve peamised sümptomid on kõhnumine, rohke uriini eritumine, naha sügelemine, väsimus, nõrkus. · Insuliinsõltuv diabeet, Diabetes mellitus (lad. k.), Insulin dependent diabetes mellitus (ingl
tüüpi diabeeti ja 2. tüüpi diabeeti. Lisaks põhitüüpidele eristatakse ka niinimetatud kolmandat liiki diabeeti, seda kutsutakse teiste haiguste poolt tekitatud diabeediks. Haigust võivad põhjustada mitmed kõhu- näärmehaigused. Eelkõige põletikud ja kasvajad. Kõhunäärmepõletiku tavalisem põhjus on alkoholi liigtarvitamine. 1.1 1. tüüpi diabeet Diabeeti kutsutakse ka noorte diabeediks. Haigus algab lapse- või noorukieas ja omane on insuliinivaegus. See on autoimmuunhaigus, organism ründab iseenda rakke. Rünnakuobjektideks on kõhunäärme insuliini tootvad rakud. Nende hävimise korral on vajalik hakata süstima insuliini, sest hormoon on elutegevuses asendamatu. 1.tüüpi diabeeti nimetatakse ka insuliinsõltuvaks suhkurdiabeediks ( IDDM- insulin- dependentdiabetes mellitus ). Ligikaudu 5% diabeedihaigetest põeb 1.tüüpi diabeeti. 1.2 2. tüüpi diabeet
● kilpnäärme kaltsitoniin ● toidust saadav D-vit, mida tekib nahas UV-kiirguse toimel - vaegus -> rahhiit! ● rauatasakaal võib olla ebastabiilne kasvueas lastel ja naistel mensese või raseduse ajal 6) Energiatasakaalu reguleerib: ● isu ● süsivesikuid esindab veres veresuhkur GLÜKOOS - hulka reguleerivad insuliin, glükagoon, glükokortikoidid, katehhoolamiinid ja autonoomne NS - insuliinivaegus -> diabetes mellitus e suhkrutõbi 7) Rasvu esindavad veres: ● vabad rasvhapped ● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse 8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut ● nende eritust reguleerib hüpofüüsi türeotropiin
suupiste või eine, mis sisaldab süsivesikuid (leib, pastatooted, teraviljahelbed vms) ning hoiab 22 veresuhkru pikema aja kestel normi piires. 5 10.2 Hüperglükeemia (vere kõrge suhkrusisaldus) ja ketoatsidoos Püsivalt kõrge (2-3 päeva) vere suhkrusisaldus võib viia väga tõsise komplikatsiooni- ketoatsidoosini. Mida suurem on insuliinivaegus organismis, seda intensiivsem on rasvade lõhustumine rasvkoes ja seda enam vabaneb verre rasvhappeid. Hüperglükeemia peamisteks põhjusteks on: ebapiisav insuliiniannus või süste vahelejätmine või vale süstetehnika, haigus (külmetus või muud haigused), vähene füüsiline aktiivsus, liiga suur kogus süsivesikuterikast toitu, stress või hüpoglükeemia järgne seisund. Diabeetiline ketoatsidoos (diabeetiline kooma) on suhkrudiabeedi raskeim komplikatsioon. Seda
19 Esmaabiks tuleb kannatanu aseteda pikali, tõsta ta jalad üles, pritsida näole külma vett. Minestanut ei tohi hoida istuvas asendis või püsti. Kui kannatanu ei tule teadvusele, kutsu 112. 2. Suhkrutõbi Suhkurtõbi on haigus, millele on iseloomulik liiga kõrge veresuhkru tase ning sellest tingitud häired. I tüüpi diabeedi puhul tekib organismis täielik insuliinivaegus, sellepärast nimetatakse I tüüpi diabeeti ka insuliinsõltuvaks. Insuliinsõltuv diabeet areneb kõhunäärme insuliini tootvate rakkude hävimise tagajärjel. Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse langust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust