tasemel. See on võimalik ainult sel juhul, kui haige ise aktiivselt osaleb raviprotsessis ja mõistab oma haiguse olemust. Hea ravi korral ei erine diabeetiku tervislik mittediabeetiku omast. Seetõttu tuleks arstipoolsete erikorralduste puudumisel diabeetikusse suhtuda kui tervesse inimesse. Motoks on siin: "Diabeet pole haigus, vaid elustiil!" Hüpoglükeemia Siiski võib ette tulla olukordi, kus diabeetik vajab kõrvalist abi. Nimelt on oht, et liiga suure insuliiniannuse, väikese söögikoguse, söömise hilinemise, alkoholi tarvitamise või ülemäärase kehalise koormuse tulemusel võib diabeetiku veresuhkur langeda liiga madalale. Seisundit nimetatakse hüpoglükeemiaks. Verest saadavat glükoosi tarvitab kõige vahetumalt kesknärvisüsteem. Seetõttu torkavad hüpoglükeemia puhul ümbritsevatele inimestele silma just kesknärvisüsteemi häired: diabeetiku veider
Insuliin mõjub ainult süstituna, sest suu kaudu võttes laguneb ta maos ja ei avalda toimet. Insuliini süstitakse nahaalusesse rasvkoesse 1-5 korda päevas, sõltuvalt teile määratud raviskeemist. Süste tegemiseks tuleb võtta nahavolt pöidla ja kahe sõrme vahele ning suruda nõel 90 kraadise nurga all nahavolti. Seejärel vajutada pensüsteli süstimisnupule ning süstida teile vajalik annus insuliini. Soovitav on lugeda 10 ni, et olla kindel kogu insuliiniannuse manustamises. Nüüd võite nahavoldi lahti lasta ja nõela nahast välja tõmmata. Insuliini süstepiirkonnad: Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et süstekohti tuleb pidevalt vahetada, kuna muidu võivad tekkida sõlmed, kuhu süstimisel insuliin ei imendu ja selle tagajärjel võivad tekkida veresuhkrutaseme kõikumised. Täiskasvanud inimestel süstitakse insuliini 90- kaadise nurga all, lastel 45-60 kraadise nurga all.
Insuliini puudusel ei saa organism vajalikku energiat ktte ssivesikutest ja vtab energiaallikana kasutusele rasvad, kuid nende lammutamine jb poolikuks (insuliini vhesus) ja kuhjuvad kahjulikud jkained e ketokehad. Tekib nn "happemrgistus".Veresuhkru krgenenud taset (hperglkeemiat) on organism vimeline taluma kauem, isegi pevi, ilma et ldine enesetunne oluliselt muutuks. Seega on raskema seisundi teke aeglasem ning patsient juab tavaliselt ise arsti poole prduda. PHJUSED: 1.insuliiniannuse vhenemine vi puudumine 2. liigsmine (ssivesikud ja rasv) 3. ge haigus, operatsioonid, traumad 4. vhene fsiline koormus HPOGLKEEMIA: seisund, mille puhul veresuhkur langel alla 3,3 mmol/l. PHJUSED: 1. liiga suur insuliiniannus 2. Toit sisaldab vhem ssivesikuid kui tavaliselt 3. sstib insuliini, aga ei s 4. tavalisest suurem fsiline koormus 5.rohke alkoholi tarvitamine 6. haigestumine 32. RASVA DEPOOD ORGANISMIS: rasvkoena khune elundite mber, lihaste
Insuliin mõjub ainult süstituna, sest suu kaudu võttes laguneb ta maos ja ei avalda toimet. Insuliini süstitakse nahaalusesse rasvkoesse 1-5 korda päevas, sõltuvalt teile määratud raviskeemist. Süste tegemiseks tuleb võtta nahavolt pöidla ja kahe sõrme vahele ning suruda nõel 90 kraadise nurga all nahavolti. Seejärel vajutada pensüsteli süstimisnupule ning süstida teile vajalik annus insuliini. Soovitav on lugeda 10 ni, et olla kindel kogu insuliiniannuse manustamises. Nüüd võite nahavoldi lahti lasta ja nõela nahast välja tõmmata. Insuliini süstepiirkonnad: Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et süstekohti tuleb pidevalt vahetada, kuna muidu võivad tekkida sõlmed, kuhu süstimisel insuliin ei imendu ja selle tagajärjel võivad tekkida veresuhkrutaseme kõikumised. 6 Teist tüüpi diabeedi ravi
süsivesikutest ja võtab energiaallikana kasutusele rasvad, kuid nende lammutamine jääb poolikuks (insuliini vähesus) ja kuhjuvad kahjulikud jääkained e ketokehad. Tekib nn "happemürgistus". Veresuhkru kõrgenenud taset (hüperglükeemiat) on organism võimeline taluma kauem, isegi päevi, ilma et üldine enesetunne oluliselt muutuks. Seega on raskema seisundi teke aeglasem ning patsient jõuab tavaliselt ise arsti poole pöörduda. Põhjused: 1. insuliiniannuse vähenemine või puudumine 2. liigsöömine (süsivesikud ja rasv) 3. äge haigus, operatsioonid, traumad 4. vähene füüsiline koormus. 15.Hüpoglükeemia, tekkepõhjused Hüpoglükeemia – veresuhkrutaseme langus (Glükoosikontsentratsioonilangus alla 70 mg%). Võib tekkida süsivesikutevaese dieediga. Kui tase on langenud 44 mg%, siis närvikude saab liiga vähe energiat ja tekib hüpoglükeemiline šokk ehk teadvusekadu. Põhjused: 1. liiga suur insuliiniannus, 2
enamus B-rakke hävinud ja asendunud sidekoega. Haiguse kujunemisel on roll keskkonna ja pärilikel faktoritel. Insuliiniravi alustamisel B-rakkude töö peaaegu taastub, kuid ravi ei saa siiski lõpetada. 2.1.1 RAVI I-tüüpi diabeetik peab insuliini süstima naha alla 5-6 korda päevas. Nad peavad jälgima oma toitumist, kuid mõistlikus koguses magusad asjad pole keelatud. Hea ravi korral on tema igapäevane elu nagu tervetelgi inimestel. 2.1.2 RISKIFAKTORID On oht, et liiga suure insuliiniannuse, väikese söögikoguse, söömise hilinemise, alkoholi tarvitamise või ülemäärase kehalise koormuse tulemusel võib diabeetiku veresuhkur langeda liiga madalale. Seisundit nimetatakse hüpoglükeemiaks. Esmalt tarvitab veres leiduvat glükoosi närvisüsteem. Seetõttu saab seda diabeetiku ebaloomulikust käitumisest aru saada, et kõik ei pruugi korras olla. Teadvusel oleku puhul sobib esmaabiks midagi magusat. Teadvusetuse puhul tuleb kohe kutsuda arst
Kui diabeetik kaldub hüpoglükeemiasse, tuleb süst teha aktiivsest lihasest kaugemale (tennisemängu puhul näiteks kõhupiirkonda). Hüpglükeemia oht on treeningu ajal, pärast treeningut ja ka öösel (isegi 12 tundi pärast koormust). 33 Veresuhkru taset tuleks kontrollida treeningupäevadel ka enne magamaminekut. See peab olema üle 7 mmol/l. Insuliiniannuse vähendamine on eriti oluline suvel, kui füüsiline aktiivsus on tunduvalt suurem. 34 14. Kokkuvõte küsimustikust Küsitlusele vastas 21 diabeeti põdevat inimest, kes täitsid Internetis oleva küsimustiku. Vastanute seas oli 13 naist, 4 meest ja 4 inimest, kes ei avaldanud oma sugu. Enamus vastanutest olid täiealised (17+), kuid oli ka neli alaealist (1-17 aastased)
annaabi.ee 
