marksism, neo-marksism 3. ... on erinevalt tõlgendatavad. Nt "mis on tõde?" võib mõista küsimusena: Mis on ühist kõigil tõestel väidetel? Pragmatism Kuidas ma tean, et lause on tõene? humanistlik instrumentalistlik Näide: Põhiküsimus marksismis Näide: Põhiküsimus eksistentsialismis "teadvuse ja olemise, mõtlemise ja mateeria, looduse vahekorra küsimus, mida käsitletakse kahest küljest: "On üksainus tõesti tõsine filosoofiline esiteks, mis on primaarne vaim või loodus, mateeria või probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib
Teadusfilosoofilisest vaatepunktist, Eesti Keele Sihtasutus 2008. Taustalugemiseks Chalmers ptk-d 10, 11, 13 & 14 Vihikus olemas 1. Nn omaksvõetud vaade: süntaktiline teooriakäsitus 2. Semantiline teooriakäsitus Ronald Giere'il 3. Eksperimendi roll teooria arendamisel (lisaks Vihalemma artiklile ka Chalmersi mitterepresentatiivse realismi kontseptsioon eksperimendist) 4. Vihalemma teooriakäsituse seos Chalmersiga: instrumentalistlik teooriakäsitus 5. Miks ei ole Chalmersi jaoks vastuvõetav tõe vastavusteooria ega Popperi tõeläheduse kontseptsioon? 6. Milline on teadusfilosoofia ülesanne Chalmersi järgi? Seminar ,,Revolutsioonid teaduses kui muutus maailmapildis, ühismõõdutus, relativism. Mida Thomas Kuhn suutis tõestada ja mida mitte?" Vihikus olemas 1. Võrdlus poliitiliste revolutsioonidega milles on sarnasused ja milles erinevused? 2
Descartes- tõde kui teadmiskindlus. Tarski lahendus: tuleb eristada keelt, millest me räägime (objektkeel) ja keelt, millest me räägime (metakeel). Tunnetuslikke probleeme keeleanalüüs ei lahenda. 17. Matemaatika aksioomide tõesus: Üldine on olemas, tõde käib üldise kohta. Lähtekohad intuitiivselt tõesed.Tõene väide on püsivalt tõene. 18. Realism teadusliku tõe suhtes: tõde teaduses on vastavus teaduse väidete (teooriate) ja tegelikkuse vahel. Instrumentalistlik: teadusteooriates leiduvad objektid (nagu nt. aatom) on fiktsionaalsed, teadlaste mõttekonstruktsioonid. Teadusteooriad võivad olla edukad (tõe pragmaatilise kontseptsiooni järgi), kuid nad ei kirjelda reaalsust. Teoreetiline entiteet- asi, mis ei ole vahetult meetega tajutav, kuid mille olemasolu teooria eeldab, seletades teatud nähtusi. Nt aatom, elektron ja magnetväli. Realismi kohaselt reaalselt olemas, instrumentalismi puhul väljamõeldis. 19
võimalused SOLIDARISM: töö kui elu keskne sisu, nõuti et INSTRUMENTALISM: töö kui raha ja see rahuldaks ka teisi vajadusi peale kindlustatuse allikas, sotsiaalseid vajadusi ei majanduslike (töö rahuldavus; sotsiaalsus) seostatud tööga. Hea palga korral olid nõus ka monotoonse, vähehuvitava tööga. Üldiselt on instrumentalistlik tööorientatsioon tavalisem järgmistel rühmadel: · füüsilise töö tegijatel · organisatsiooni madalamatel tasanditel · noorematel töötajatel · naistel (NB: seos positsiooniga, aga ka kodu suuremal tähendusel. Samas vrd Arlie Russell Hochschild (1997),,The Time Bind: When Work Becomes Home and Home Becomes Work" ) Tööorientatsioone iseloomustab dünaamilisus, sest sõltuvalt konkreetsest situatsioonist ja ajast
mis olid nähtavad Inglismaal Lutonis, traditsioonilises tööstuspiirkonnas # jagasid töölised kahte gruppi (mis majanduslikult olid umbes ühesuguses seisus): traditsiooniline tööliskond ja Affluent Worker e instrumentalistlikud töölised * ükskõiksus, vähene suhtlemine, ametiühing kui kindlustuspoliis (vähene aktiivsus), suhtlus väljaspool tööd perekonnas v naabritega, mitte teiste töölistega - üldiselt on instrumentalistlik tööorientatsioon tavalisem järgmistel rühmadel: * füüsilise töö tegijatel * organisatsiooni madalamatel tasanditel * noorematel töötajatel * naistel (NB: seos positsiooniga, aga ka kodu suuremal tähendusel) - Tööorientatsioone iseloomustab dünaamilisus, sest sõltuvalt konkreetsest situatsioonist ja ajast võivad nad muutuda, nii nagu muutuvad ajas ja ruumis indiviidi prioriteedid ja subjektiivne kogemus.
III Tõlkimine 155 19 Mis on tõlkimine 157 20 Tõlke uurimine 159 20.1 Metodoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 161 21 Kaks liiki tõlkimist 172 21.1 Märksõnu tõlketeooriatest . . . . . . . . . . . . . . . 172 21.2 Instrumentalistlik tõlkemudel . . . . . . . . . . . . . . 174 21.3 Tõlkemudelite levikust . . . . . . . . . . . . . . . . . 179 22 Tõlkimise kokkuvõte 183 IV Toimetamine, kvaliteedikontroll ja hindamine 185 23 Mis on kvaliteet 187 23.1 Tõlkekvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 187 23.2 Teenusekvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
