See mis puudutab puhkpillimängijaid on kauakestev kõhusisene hüpertoniia (внутрибрюшное давление). See võib tekkida puhkpilli mängimise ajal, kuna kõhusein on surve all ja tekkib barjäär, mis segab alajäsemete vereringu. See tähendab seda, et puhkpillimängijatel on eelsoodumus varikoosiks. Olukord võib halveneda, kui muusik vähe liigutab ja väga palju seisab. *Lauljate probleemid Tahaks natuke rääkida ka lauljatest, kuna nende olukord erineb instrumentalistide olukorrast. Lauljatel on suur eelsoodumus külmetuseks, hingamisteede haigusteks, kuna nende hääleapparaat on väga tundlik, võrreldes teiste muusikutega. Lauljad võivad kergesti haigeks jääda isegi siis, kui, näiteks, teatri laval temperatuur on madalam, kui peaks olema (kevad, sügis). Mõnikord näitleja (laulja) peab laulma istes, lamades, liikudes, mis nõuab hääle ja hingamis apparaati suuremat pinget. Lisaks, artistid tihti peavad kiiresti ümber lülituma kõnest laulmisele.
Suurel hulgal vaimulikku ja ilmalikku muusikat oratooriume ,kantaate, konserte ,sonaate jm. Peale selle tegi ta ka koorilaule ja juhendas koori ning oli ka dirigent orkestrile ja õpetas muusika teooriat . Tänu Vivaldi nii intensiivselt ja mitmekülgsele tegevusele hakkas peagi kool välja paistma ka mujale veneetsiasse . Oma esimestele aastatele pööras ta palju tähelepanu instrumentaalmuusikale .Oli ju Veneetsiast ja kogu Põhja Itaaliast 18. sajandil saanud suurte instrumentalistide ja eriti viiulimängijate tõotatud maa.Esmakordselt pöördus avalikkuse ette triosonaatide autorina nagu teisedki .1705. aastal andis muusikakirjastaja Giuseppe Sala Veneetsias välja tema 12.sonaat op.1. Järgneval aastail pöördus Vivaldi sonaadivormi juurde korduvalt tagasi , kirjutades neid nii ühele kui ka mitmele instrumendile . (kokku on teada 78 taolist teost) Vivaldi teine oopus mille andis välja Veneetsias 1709.aastal Bortoli kirjastus ,koosnes 12 viiuli- ja tsembalosonaadist .
karnevalihooaegadeks uusu oopereid. Ta oli erakordselt kiir olevat ta kirjutanud viie päevaga. Oma esimestel aastatel pööras ta palju tähelepanu instrumenta kogu Põhja-Itaaliast 18.sajandil instrumentalistide ja eriti viiu korda pöördus ta avalikkuse ette trisonaatide autorina nagu muusikakirjastaja Giuseppe Sala Veneetsias välja tema 12. S pöördus Vivaldi sonaadivormi juurde korduvalt tagasi, kirjuta instrumendile. Vivaldi teine oopus, mille andis välja Veneet
instrumentalistlikele seisukohtadele, mille järgi on teadusteooriad mugavad vahendid seletamiseks, kuid ei peegelda tegelikkust. Nt aatom või elektron on teoreetiline mudel, millele ei vasta tegelikkuses mitte midagi. 39 Teaduse baasmõisted on kõik suuremal või vähemal määral teoreetilised (nt punktmass). Instrumentalismi kriitikud tuletavad meelde, et paljusid teoreetilisi mudeleid on õnnestunud ka eksperimen-taalselt kontrollida, nt benseeni molekul või aatomi struktuur. Instrumentalistide ja realistide vaidlust püütakse lepitada mitmeti. Üks võimalus on mitterepresentatiivne realism: Teaduslik tõde on ligikaudne ja valida tuleb teooria, mis on tõele lähemal, mis kirjeldab tegelikkust täpsemalt. Teaduslik tõde on pidevas arengus täpsema kirjeldamise suunas. Kirjeldavad mudelid, ei pea omama tegelikkuses analooge, kuid võivad omada. Teadmiste saamise viisidest (liigitus lähtub teadlase seisukohalt). (I) Teaduslik. (M. Bunge ,1967):
tulemusel paranesid lühiajalise mälu testi tulemused lausa järsult – tavalise kolledžiõpilase lühiajalise mälu treeningueelne maht võimaldas keskmiselt esitada seitse arvu komakohta, ent ühes katses oli see pärast mõnesajatun- nist treeningut suurenenud 80 komakohani. Vahemärkusena olgu öeldud, et kuigi süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata (kõige ilmsemalt on Süsteemse harjutamise see näha kõrgklassi sportlaste või virtuoossete instrumentalistide ning nen- mõju ei saa alahinnata. de alade vähem edukate esindajate individuaalsete harjutustundide mahtu võrreldes), kritiseeritakse Ericssoni eelkõige selle tõttu, et tema kontsept- sioon jätab kõrvale loovuse kui andekuse ühe olulise komponendi ja kesk- konnafaktorid. Andekate laste “mõtlemise õppekava” peaks lähtuma järgmistest printsiipidest: • mõtlemist ja sisu õpitakse ühtaegu (mõtlemise õppimiseks ei pea oota-
annaabi.ee 
