Tema heliloomingut tunnustati Bach ja Händel seisavad ajateljel kõrvuti, kuid esimene vaatab seljataha, teine ette Oli I vabakutseline helilooja Elust Sündis Halles Saksamaal (Eisenachi lähistel) On nii saksa kui inglise rahvushelilooja, sest alates 1712 elas Londonis 1719 1723 oli Londonis ooperiteatri juht Sünnimaja Looming I helilooja, kes ühendab Euroopa eri muusikakeeled universaalseks tervikuks (so iseloomulik klassitsismile!) Instrumentaalzanrid: Kontserdid, concerto grossod, süidid ("Tulemuusika", "Veemuusika") MK "Tulemuusika" Vokaalsümfooniline muusika Üle 40 ooperi ("Xerxes", "Alcina", "Agrippina", "Rinaldo") Üle 30 oratooriumi ("Messias", "Juudas Makabeus", "Iisrael Egiptuses") - milles seisneb erinevus Bachist? Händel keskendub väljaspool kirikut toimuvale, rahvale, selle vabadusepüüetele (võimsad koorinumbrid) Ooperid Miks kuuleme Händeli oopereid tänapäeval
olulisel kohal! Mis liiki pillidega on tegemist? Basso continuo Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võimeid MK Vivaldi "Talv" I osa Mis on harmooniapilliks? Basspilliks? Vivaldi "Talv" tervik Mille poolest erineb eelmisest esitusest? Concerto grosso mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. MK Händel Concerto grosso op 6 nr 1 Mis pillid on basso continuo bassi- ja harmooniapillideks?
Lebrun Jacques Louis David Muusika Muusika Muusika Kõlas õukondades, kirikutes. Ars nova Valdavaks said ilmalik Vokaalzanrite kõrvale Ars subtilior teema ja homofooniline ilmusid instrumentaalzanrid. Trecento mitmehäälsus. Uued zanrid: tantsusüit, Zanrid: sansoon, frottola, Uued zanrid: klassikaline kontsert, concerto grosso, villanella, salletto, sonaat, klassikaline prelüüd ja fuuga, ooper, madrigal. sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio,
rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid. Võrreldi Raffaeliga. Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes. Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus. Õukonna ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Menuett sai õukonna lemmiktantsuks. Vokaalzanrite kõrvale ilmusid esimesed instrumentaalzanrid. Uued muusikazanrid: tantsusüit, kontsert, concerto grosso, prelüüd ja fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat. Heliloojad: Claudio Monteverdi, Jean-Baptiste Lully, Arcangelo Corelli, Henry Purcell, Alessandro Scarlatti, Francois Couperin, Antonio Viavaldi, Jean-Philippe Rameau, Johann Sebastian Bach (1685 -1750), Georg Friedrich Händel (1685 -1759). Kunstnikud: Caravaggio, Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck, Diego Velazques, Rembrandt, Jan Vermeer
Giovanni Gabrieli (1557 1612) Claudio Monteverdi (1567 1643) (on ühtlasi ooperizanri rajajaid) Veneetsia koolkonna iseloomulikud jooned: aluseks on Madalmaade koolkonna polüfooniline helikeel pillide rohke kasutamine pillide ja lauljate paigutamine ruumis laiali, eri rõdudele erinevate koosseisude (kooride) vaheldamine piano ja tutti vastandamine stile concertato s.o alus uue, barokkstiili kujunemisele kujunevad esimesed puht instrumentaalzanrid canzon, sonata, ricercar, toccata jne. 15. 16. saj. ilmalik muusika 16. saj. seltskonnamuusika sajand. Igal maal on erinevad zanrid ja erinev helikeel. Tekst on oluline ja peab olema arusaadav, kuuldav. Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti illustreerida. Teksti kõla (häälitsused, lindude laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne). Madalmaade koolkonna heliloojate chanson. Josquin ,,Milles regrets" lähedus Madalmaade
olema esinduselik, suursugune ja tore. Üldiselt täiustati Renessansis õpituid võtteid. Kunstis püüti kõike väga täpselt kujutleda ning kunstnikud lähtuseid tunnetest. Kujutati kangelasi või ajaloosündmusi. Barokkmuusika kõlas õukondades ja kirikutes. Olulisim pill oli viiul. Sellele voolule oli iseloomulik tunnete ja emotsioonide vallandumine. Ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Lemmikuks tantsuks sai menuett ning vokaalzanrite kõrvale tekkisid ka esimesed instrumentaalzanrid. Muusikazanrid Tantsusüit Kontsert Prelüüd ja fuuga Ooper Kantaat Oratoorium Passioon Heliloojad Johann Sebastian Bach(Saksamaa) orelivirtuoos ning improvisaator, suurim pölüfooniameister. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" või instrumentaalmuusika loetelust ,,Hästitempereeritud klaviir". Georg Friedrich Händel(Sakslane, aga suurema osa elust elas Inglismaal)
s; meloodiat toetav mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint meloodia, liigendus on seotud inimese hingamisega; loomulikkus harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm zANRID Gregooriuse koraal (sellele põhinesid sel Motett (1-keelne, 1 tekst) madrigal (14. saj II-III h laul Süit (eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade Instrumentaalzanrid: sonaat (3-4 pilli; 3-osaline), keelpillikvartett ajal kõik zanrid); vaimulikud zanrid karjuseidüllist; 16 saj kõrgharitlaste koos musitseerimise vorm tsükkel), kontsert (orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti), (2 viiulit, vioola, tsello; 4-osaline); instrumentaalkontsert; (3-osal)
Oma esimese oratooriumi, ,,Tobia tagasitulek," kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Kuulsaim ja tähtsaim oratoorium oli aga ,,Loomine," mille idee oli pärit Londonist. Teos kujutab kolmes osas idüllilisi pilte maailma ja eluslooduse loomisest ning lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist. Teine tuntum oratoorium on ,,Aastaajad," milles on erakordselt siiraid ja eredaid looduskirjeldusi. Haydn alustas muusika loomisega ajal, mil uued klassikalised instrumentaalzanrid olid kujunemis järgus. Tähtsamad olid klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartett. Just nendes zanrites võib Haydnit julgelt nimetada aluserajajaks ja eeskujuks. Kõige enam kirjutas helilooja sümfooniaid, kui palju täpselt, on raske öelda, siin lähevad muusikauurijate arvamused lahku. Üldiselt loetakse Haydni sümfooniate arvuks 104, kuigi lisaks neile on olemas veel umbes 60 sümfooniat, mille autor Haydn võis olla. Oma esimese sümfoonia kirjutas Haydn ilmselt 1759
annaabi.ee 
