sümfooniaorkestrile *"Klaverikontsert"(d-moll) *"Koraali variatsioonid" orelile ja sümfooniaorkestrile F-moll *Melodraamad "Kalevipoja unenägu", "Kalevipoja epiloog" deklamaatorile ja sümfooniaorkestrile Koorimuusika: *"Psalm 42", "Seitse motetti", "Psalm 32" segakoorile *Segakoorilaulud "Õõtsuv meri"(K.E.Sööt); "Murtud roos"(M.Lipp); "Noored sepad"(G.Suits)jt. Orelimuusika: *"Fuuga" d-moll; "Prelüüd ja fugett" c-moll jt. Instrumentaalkammermuusika: *Keelpillikvartetid *"Duett" 2 viiulile jt. Vokaalkammermuusika: *Duetid "Mis on inimene?"; "Psalm 21" jt. *Soololaulud "Niitja"(H.Salus ja K.E.Sööt); "Sügis"(K.E.Sööt) *Rahvaviisitöötlused "Meie elu"(M.Mohn); "Mis sa nutad, lillekene?"(L.Koidula) 5. Kokkuvõte: Rudolf Tobias on jätnud sügava jälje eesti muusikaajalukku ja mitte ainult. Tobiase oratoorium ,,Joonase lähetamine" on ka paljudes Euroopa riikides ettekandele tulnud
); "Ootus" ja "Ilus oled, isamaa" (M. Veske); "Oh, laula ja hõiska", "Eesti laul", "Teretus", "Leinaja", "Vaeslapse õhtulaul" ja "Naabri Mari laulab" (K. A. Hermann); "Väiksele isamaale" (A. Kurrikoff); "Kungla rahvas"(F. Kuhlbars); "Lauliku isamaja" (A. Reinvald); "Isamaa mälestus" ("Kalevipoeg"); "Tolm ja põrm" (F. R. Kreutzwald); "Enne ja nüüd" (J. Hurt); "Laevnik" (A. Haava); "Kevade tundmus" (M. Eisen); "Kui sa kuulsid" (L. Koidula) *Rahvaviisiseaded Instrumentaalkammermuusika: *"Paula-Walzer", "Tundeline unistus", "Le chemin de la vie", "Resultat de probleme" ja "Per aspera ad astra" klaverile *Viiulipalad Vokaalkammermuusika: *Soololaulud "Kuku sa kägu" ja "Pulma ootus" (rhvl.); "Armuke" (M. Veske); "Miks sa nutad, lillekene" (L. Koidula); "Emakeel" (J. Bergmann); "Ehatäht" (F. R. Kreutzwald); "Väike valss" Raamatud: *"Noodiõpetus" (1892); "Viiuliõpetus" (1893); "Noodiõpetus ja komponeerimise
järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava kägu, 1922); Stalin - rahu lipukandja (tekst Lea Rummo, 1951) ; Emake väljenduslaadiga. Volga (tekst Otto Roots, 1952)´; Suvisel hommikul (tekst Otto Roots, 1952) * Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke - Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) ; ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931) ; Kaks miniatuuri (Alla ballata, keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) Vivo); Lüüriline pala nr. 1 E-duur; Lüüriline pala nr. 2 f-moll; ; Canzonetta
........................................................6 Orkestrimuusika .......................................................................................6 Sümfooniaorkestrile..............................................................................6 Keelpilliorkestrile .................................................................................6 Puhkpilliorkestrile ................................................................................7 Instrumentaalkammermuusika.......................................................................7 Keelpillikvartetile .................................................................................7 Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) ..............................................................7 Viiulile ja klaverile ...............................................................................7 Sooloviiulile .........................................................................
kammermuusika, koorilaulud(`Mu süda'), soololaule (`Metsateel'). Mihkel Lüdig mitmekülgne. Koorijuht, orelimängija, muusikaelu organisaator. Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul `Koit'. Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive. Teosed: Põhiliselt oreliteosed(`Ave Maria', `Pastoraal'). Klaveriteoseid, segakoorilaul `Linakatkuja', soololaul `Muremõtted' , rahvaviisiseaded. Artur Lemba helilooja ja klaveripedagoog. Teostes domineerib viisirikkus ja värvikas orkestratsioon(seade orkestrile). Dramatismi leidub ooperiloomingus. Toetus klassikalistele vormidele. Teosed: ooperid `Lembitu tütar', `Kalmuneid', `Armastus ja surm'
Sellel perioodil loodud muusikateoste teemad on tavaliselt lihtsad, rajanevad tavaliselt mõnel rahvaviisil. Lihtne on ka rütm, mis enamasti põhineb mõna tantsu või marsi rütmil. Suurt tähelepanu pöörati klassitsismiajastul muusikateose vormile. Püüti luua selge ülesehitusega teoseid, mille osad oleksid omavahel täpselt tasakaalustatud. Sonaat, kvartett, trio, sümfoonia, kontsert ja avamäng olid klassitsismiajastu kõige tähtsamad zanrid. Neis saavutasid õitsengu instrumentaalkammermuusika ja sümfooniline muusika. Peale instrumentaalmuusika olid klassitsismi ajal eriti armastatud muusikaliikidest laul ja koomiline ooper. Otsiti võimalusi ka tõsise ooperi uuendamiseks. Reformi teostas saksa helilooja Christoph Willibald Glluck, kes ei leppinud barokkooperi liialdustele, ebaloomulikkuse ja mõistusevastasusega. Gluck taastas renessansslikku ooperi kui muusikalise draama, milles kõige tähtsamaks väljendusvahendiks olid sõna ja lavategevus
annaabi.ee 
