instituudi teadlased ütlesid, et nad tunnevad vastutust oma üliõpilaste ja kolleegide tegude eest. Samas uskus väga väike hulk teadlasi, et nad ka tegelikult teiste (27% puhul tudengite ja 13% puhul kolleegide) tegude eest vastutaksid. Lisaks on Acta projektis märkimisväärne veel, et 53% tudengitest ja 26% instituudi teadlastest tunnistas, et nad ei teataks väärtegudest, kartes kättemaksu. Selline tulemus on kooskõlas 1993. aasta Holaday ja Yosti psühholoogia internide ja instituutidega, kus peeti kättemaksu hirmu peamiseks põhjuseks, miks väärtegudest ei teatata. Azarin viis 1961. aastal läbi uurimusi oma üliõpilaste seas, mis kinnitasid, et pettused on väga levinud. Nimelt andis ta oma üliõpilastele ülesande, mida tegelikult ei olnud ka parima tahtmise korral võimalik etteantud kujul läbi viia. Ometigi leidus kõikide osalejate seas vaid üks üliõpilane, kes tunnistas, et eksperimenti ei ole võimalik sellisel kujul läbi viia. Peale ühe
kasutades selleks vana nõukogude osonomeetrit M-83. Tõsisem uurimistöö algas 1988 aastal Soome Meteoroloogia Instituudi Klimatoloogia Divisjonis. Ühistöös Vaisala kompaniiga, mis toodab vastavaid eriseadmeid paigalda ti 1988 aastal Sodankylla Brewery instrument. Seal töötab ka SAOZ spektromeeter. Soome Meteoroloogia Instituut (FMI) teeb märkimisväärse osa oma uuringutest koostöös teiste meteoroloogia instituutidega. FMI-s on tän u koostööle teiste meteoroloogia instituutidega Põhja Euroopa osooniuuringute andmepank. See sisaldab 15 uurimisjaama andmeid osoonikihi kogupaksuse kohta, lisaks veel 3 jaama osoonikihi vertikaaluuringud. Andmepangas on mõõ tmistulemused alates 1989 aasta algusest. Projektis osalevad järgmised maad ja instituudid: Soome (FMI), Rootsi (SMHI), Norra(NILU, Oslo ja Tromso ülikool), Taani (DMI, ja mõõtejaamad Gröönimaal), Island (Meteorological O ffice),
õppekirjandusest kui ka õppejõududest. Tavateaduskondadele lisandusid veel põllumajandus ja loomaarstiteaduskond, hargnesid kehakasvatuse instituut, majandusteaduskond, erinevad rahvusteadused. Tehnilist kõrgharidust sai Tallinna tehnikaülikoolis, aga oli ka kõrgem kunstikool, kõrgem muusikakool ja konservatoorium, ka sõjakool. ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Teadustöö taaskäivitamine ei olnud lihtne. Ülikoolide ja instituutidega tegid tihedat koostööd teadusseltsid, osad äratatai uuele elule (nt Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate selts,), teised alles rajati (Akadeemiline Ajaloo selts, Akadeemiline Emakeele Selts jne).Avaldati olulisi uurimustöid TÜ väljaandes „Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis” aga ka mujal. Nt ÕES aastaraamatutes ja EKS ajakirjas jne. 1938. aastal asutati teadustöö edendamiseks ja kooskõlastamiseks Eesti Teaduste akadeemia keskusega Tartus
mõju sellele, kuidas riigi struktuurid arenevad (op.cit.: lk 1-10). Lisame omalt poolt - on avaldanud omakorda ka sügavat korrelatiivset ehk seoslikku mõju vastavatele teoreetilise mõtte suundmustele. Meie õppeaine raames avatakse valdavalt Euroopa kontinentaalõiguse ehk romaani-germaani süsteemi ning vajalikul määral võrdlevalt anglo-ameerika ehk üldist õigussüsteemi. Üksikasjalikult tutvume õigussüsteemi, õigusharudega ning õiguse instituutidega õiguse osa vastava teema käsitlemisel. Sissejuhatuseks esitatakse käesoleva peatüki juurde "Õigusharude skeem". Sissejuhatuses õigusteooriasse tulevad vaatluse alla eeskätt traditsioonilised normativistlikud doktriinid ja kontseptsioonid õigusest ning riigist, mis peaksid andma süsteemse aluse teistsuguste teoreetiliste alustega võrdlemiseks. *** TEEMA 1. PÕHIMÕISTED:
238 lg 2 alusel vähendatud karistuse suhtes, kuna ka karistuse asendamisel või isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Materiaalõiguslikud ja menetlusõiguslikud karistuse kergendamised ei kumuleeru, kuna tegemist on erinevate õiguslike instituutidega, mis lähtuvad erinevaist eesmärkidest. Vastupidisel juhul ei ole enam selgelt piiritletav ja kohtuotsusest jälgitav, millistel alusel on kohus põhikaristuse mõistnud. 3-1-1-16-07 (lihtsustatud menetlus ei ole süüdistatava põhiõigus) Ka tänastes oludes on aktuaalne Riigikohtu üldkogu poolt kohtuotsuses kriminaalasjas nr 3-1-2-1-00 - RT III 2000, 16, 169 märgitu, et vältida tuleb samas kuriteos osalenud isikute kriminaalasja arutamist erinevates menetlustes, sest nõnda toimides
annaabi.ee 
