muutunud keeruliseks, sest traditsioonilise ja uuenduse vahekorda ei mõjutanud olulisel määral mittte ainult kunstiprotsessidega seotud otsused, vaid riigi idealoogiline surve ja reaktsioon sellele. Kunstnikud ei elanud oma loomingus mitte ümbritsevas argiajas, vaid virtuaalses Lääne kunsti ajas luues seega isikliku aja fenomeni 4. Kellele ja mille vastu mässas Eesti abstraktne kunst ja popkunst ning missugune oli oponeeritav institutsionaalsus? 5. Milliseid erinevusi ja sarnasusi leidub abstraktse kunsti ja popkunsti toimimise põhjustes ja tagajärgedes? 6. Milliseid põhimõttelisi muutusi nii kunstikeeles kui ka hoiakutes tõi endaga kaasa pop-kukst? 7. Kuidas põimusid hilissotsialistlikus keskkonnas nn nõukogude popkunst ja IIMM järgne sürrealism? 8. Kuidas erines toona siin loodud kunst Lääne sõjajärgsest modernismist?
suhtlemisel. Poliitilisele subjektsusele on tunnuslik püsiv ratsionaalne tegevus, mis on suunatud oma taotluse rahuldamisele. Poliitiline subjektsus eeldab nii välist kui ka seesmist suvenäärsust. Poliitika reaalseks subjektiks on vaid see, kes jätab poliitilisse ellu oma jälje, on suuteline kujundama poliitilisi suhteid ning määratlema nende sisu. 9.Poliitikasubjektide liigitamise alused? 1)subjektsuse tasandid 2)subjektsuse institutsionaalsus 3)subjekti legaalsus ja legitiimsus 4)subjekti tegevuse sisu ja suunitlus 10.Subjektsuse tasandid? a)Globaalne (maailma) tasand (nt. ÜRO, inimkond) b)Rahvusvaheline tasand (globaalse ja rahvuslik-riikliku vahel. Nt. NATO, EL jne) c)Rahvuslik-riiklik tasand (Nt. Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Kaitseliit jne) d)Riigisisene piirkondlik (regionaalne) või kohalik (lokaalne) tasand. (nt. Viimsi vallavalitsus) 11
Pärnu 2010 Sissejuhatus ,,Sport" on algupäralt inglise termin, mis on evinud koos vastavate egevustega teistesse maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek. Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Spordil on väga erinevaid definitsioone : tegevuses kui sellises peavad sisalduma: võistlus, reeglid, institutsionaalsus ja füüsilis- psüühiline pingutus, mis omakorda võimaldavad eristada kolme spordi tasandit: tippsport, võistlussport ja harrastussport/tervisesport. · Tippsport- sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. · Tervisesport- liikumisharrastuste alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist. Spordi ajalugu
1 .Teadete leviku iseloom. Kas on teatel kindel adressaat või hulgilevitamine .2 .Aktsiaalne teabelevi tekib sisus enam moonutusi, mida rohkem astmeid läbi - .Retiaalne kontroll sisu üle. Kandub igalepoole laiale, ühest allikast - Tagasiside iseloom. Otsene ja kaudne või puudub. Tugevam aktsiaalses, kus on dialoogilisus. .3 .Retiaalses on kaudne, tagasisidet peab näiteks korraldama Institutsionaalsus. Inimene lähtub oma arusaamadest, vajadustest, eesmärkidest. Nende .4 .mitmekesisus ja kohandamine aitab luua sots. Institutsioonid Nendes on aga 3 tasandit: selle kaudu teostatavad vajadused, normid, väärtused. Organisatsiooniline struktuur(siia on lülitatud teabelevi erinevad vormid) tagab normide .järgimise. Inimese tegevusele ja käitumisele esitatavad konkreetsed nõuded ja ootused Teabelevi kanalite iseloom keskkond mille vahendusel teated levivad. 1
ajakiri tekib trükkali kõrvale. 18. sajandil kirjutati trükkalile kiri, siis 19. sajandil nihkub esile kirjandusajakiri. Kirjandusajakiri võtab otsustamise üle, hakkab tekkima kriitik , kelle ametiks on kirjutada arvamusi teiste autorite teoste kohta. Kriitik on ühelt poolt esmane lugeja (meie maailmas küll toimetaja) ajakirja näol tekkinud institutsioon hakkab mingil määral mõjutama kirjanduse käekäiku. Kirjanduslik pilt muutub. Institutsionaalsus hakkab sarnanema tänapäevasele pildile. Institutsionaalsus on vajalik mitte selleks et poliitiliselt kontrollida 2.loeng 18. sajandil oli kirjandusel hariduslik funktsioon. Seega oli 19. sajandil rahvas märksa haritum. Ka Lenin soovis et tema rahvas oskaks kirjutada. Nii muutus ka rahvas rohkem kontrollitavaks läbi meedia. 19 sajandil romantismist lähtuvalt idealiseeriti kirjaoskust ja arvati et inime kasvatuslik pool on eriti tugev realistlikus kirjandusvoolu
on silmad vms ja siit see probleem ilmnebki. Nii palju kui filosoofide jutus on tõtt, on see saadud teada Mooseselt, nad käisid Jumala juures seda kõike õppimas. Aga see osa, mis nende õpetustes on vale, on nad ise sinna juurde leiutanud. Apologeedid kirikuisad, kes II saj esimesena käsitlevad kristlust kui filosoofia koolkonda. Pühakiri ei ole ainult usuline tekst, temast võib välja lugeda ka ratsionaalsust. See on suurel määral maailmaseletuslik tekst. Sakraaltekst ja selle institutsionaalsus. Piibel ei ole mitte ühetasandiline, vaid seal on palju erinevaid tekste, mis kohati on vastuolus. Institutsionaalsed tasandid on ka erinevad. Bergerlikult võib öelda, et pühakiri sõnastab ühiskondlikud tavad. Pühasid tekste ei saa üheselt tõlgendada. Elu on alati keerulisem kui ükski õpetus elust. Kuna piiblitekst on nii mitmetähenduslik, ei ole seda võimalik ühtsesse süsteemi panna. Alati jääb sisse asju, mis ei sobi süsteemiga
annaabi.ee 
