o Tõlgendab Euroopa Liidu aluslepinguid ja seadusandlust->Euroopa Kohtu seisukoht on kohustuslik liikmesriikidele o Euroopa kohus kaitseb kõigi Euroopa Liidu kodanike huve, võimalik kaevata edasi Euroopa Kohtusse oma oma riigi kõrgeima kohtu otsus. o Liikmesriigi ja Euroopa liidu õigusnormi vahel on vastuolu, peab liikmesriik muutma oma seadusandlust. o NB! Ära aja segi : Haagi rahvusvahelise kohtuga, mis on ÜRO institusioon. Euroopa Inimõiguste kohtuga strassbourgis, mis on EN institusioon. · Euroopa Ülemkogu o Euroopa Liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhtide tippkohtumine. o Toimub 2x aastas. o Kohale tulevad Riigi valitsusjuhid + EK + EP president. o Määratakse Liidu poliitilised suunad,arutab rahvusvahelisi küsimusi. o Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. o Herman van Rompuy ->Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja, ilma
vägivallatsemine oli massiline. MOSKVA KONTROLLIMEHHANISMID Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Baltikumi ,,vabastamise" järel 1944 aastal vajas Moskva täiendavat institusiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis ning annaks juhtkondadele nõu. Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas väga suurt rolli ka teise sekretäri institusioon. Üldreegline pidas moskva kinni põjimõttest, et liiduvabariigi parteijuhiks oli kohaliku rahvuse esindaja, keda aga pani kontrollima mujalt saadetud teine sekretär. Meelsasti kasutas moskva ka valvsate kodanike pealekaebamist. Kõikvõmalikud signaalid olid oluline info moskvale. Kaebustesse suhtuti kremli võimuladvikus väga tõsiselt, neid kontrolliti peaaegu alati ning vajaduse korral rakendati ka vastavaid meetmeid.
Meediateooriad kommunikaator Sõnum on sõnum saatja kohta, see on saatja arusaam sündmustest, see ei ole tegelikkus. Sõnum on alati eneseväljendus. Meedia on institutsioon, institusioon kindlustab et inimesed tegutsevad kindlas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid võimaldavad inimestel tegutseda koos, et käitutakse mingis olukorras ühte moodi. indiviid on organisatsioonis rollitäitja, indiviid võib täita erinevaid rolle. Rollitäitja on seotud ülesande ja tegevusega. - Individuaalsed toimijad: - Kollektiivsed toimijad: sõltuvad oma liikmete eelistustest ja on nende polt kontrollitud nt erakonnad, sotsiaalsed ühendused
Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a uuritav muutuja on konstantsed. Kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksikosa suhtes, et pruugi olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga eeldatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kuna ta ajaliselt teisele eelneb. 2. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid.
selle soovitud ideaaliga. Empiiriline ehk positivistlik lähenemine - lähtub kogutavate andmete tõlgendamisest -> mitmekesised tõendid, et leida põhjuslikke seoseid keerukate sotsiaalsete nähtuste seletamiseks Toimija-struktuuri dilemma - Inimese ja ühiskonnastruktuuride seotus ning nende tasakaal erinevates riigiteaduste teooriates. Toimija on antud juhul poliitikas olev üksikindiviid ja struktuur poliitikaga tegelev institusioon Biheivorism - positivistliku poliitikateaduse üks põhivool, mis tekkis USA's Chicago koolkonna ja nende järgijate ideedest. Nende põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi ehk üksikisiku käitumise põhjal. Oli oluline inimeste hoiakud, uskumused ja poliitiline käitumine - poliitika formaalsed struktuurid olid teisejärgulised. Biheivoristid pooldasid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. NB
Tegevust kontrollivad sõltumatud audiitorid. Eesti rahasüsteemi üldpõhimõtted Eesti rahapoliitika põhineb fikseeritud vahetuskursi süsteemil, mida toetab Valuutakomitee põhimõtetel tuginev rahapoliitiline raamistik. Eesti Valuutakomitee ei ole eraldiseisev institutsioon, vaid funktsioneerib osana keskpanga tegevusest. Välisvaluutareservidega peavad olema tagatud mitte ainult baasraha, vaid kõik EP kohustused ning antud garantiid. Ei ole institusioon vaid on osa keskpanga tegevusest (valuutakomitee on tegevus!!!). Valuutakomitee süsteemi kolm ühisjoont: 1. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss (vahetuskurss ühe valuuta hind väljendatuna teises valuutas), EEK vahetuskurss on fikseeritud euro suhtes 1 EURO= 15,6466 EEK. 2. Sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgekvaliteediliste välisvaluutareservidega. 3. Valuuta on täielikult konverteeritav kõikideks tehinguteks.
annaabi.ee 
