23. Mis on operantne tingmine? Tooge näiteid. Mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärjedest õppimises, näiteks koer õpin lukselingiga lõgistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle peale välja viinud. 24. Mis on vermimine? Tooge näide. Kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest Vermimise ja õppimise vahe: · õppimine esineb kogu eluaeg, vermimine üks kord ja väga kitsais vanusepiirides · uute närviseoste väljakujunemine nõuab õppimise puhul teatavat aega, vermimise puhul toimub kiiresti · õppimise teel väljakujunenud närviseosed võivad kaduda, vermimise puhul on väga püsivad 25. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikaline tingimine: · õpitakse seost stiimulite vahel
Loom osaleb õppeprotsessis aktiivselt 27. Thorndike efekti seadus Thorndike efekti seadus- vastuste moodustamine stiimulile tugevneb kui sellele järgneb mingi preemia ja nõrgeneb, kui seda ei järgne. 28. Karistav tingitus Põhjustab negatiivse võimenduse 30. Bioloogilised piirangud õppimisele Vanus Füsioloogiline seisund Keskkond Ülesande keerukus 31. Vermimine Vermimine (imprinting)- kombinatsioon õppimisest ja instinktiivsest käitumisest Vastsündinu vermimine Seksuaalne vermimine 32. Ultradiaansed rütmid Ultradiaansed rütmid ööpäevast lühemad rütmid Nt. une faaside vahetumine, südame löögisagedus, kasvuhormooni taseme kõikumine veres 33. Infradiaansed rütmid Infradiaansed rütmid ööpäevast pikemad rütmid Lisaks keskkonnatsüklitele seotud ka organismi sisese rütmiga Nt. innatsüklid, sigimine, ränded, talveuni 34. Tsirkadiaansed rütmid Tsirkadiaansed e
ühitamise mehhanism. Väliselt sarnast käitumist võivad toita eri motiivid. Kõik teadlikud käitumisviisid ja vormid on määratud dispositsioonidest (kalduvusest) tegelikkuse objektidesse ja nähtustesse. Suhtumised väljenduvad motivaatsiooniseisundites: * hoiakud, seadumused * soovid * kavatsused * huvid * veendumused * püüdlused * kiindumused * kired. Sigmund Freud- Motivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast? HOIAKUD ja SEADUMUSED- Hoiak on püsiv, stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos või neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste järjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nähtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe.
võrdse kaaluga. 3. Konflikt võib olla ka lähenemis ja tõrjumisvalentsi vahel. Valik on selles, kas objekt või tegevus ise sisaldab nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi, mis on võrreldava kaaluga. On tuntud ka irratsionalistlik suund psühhoanalüütik Sigmund Freudiga eesotsas. Tema sõnul annab inimeste tegevusele energai ja jõu see, mis on peidetud inimese alateadvusesse. Motivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast, mis ei tohi teadvuses avalduda, kuna läheb vastuollu ühiskondlike normidega. Inimesel on lisaks Libiido-tasandile, Ego ja Superego tasandid, millede sisepingetest juhtubki see, et tekivad inimeses vastuolud. Suur osa inimestest realiseerib selle energia, mis tuleneb id-st, loometegevuses jne, mida Superego võimaldab. Kaks printsiipi, mille vahel inimene on, on id-st tulenev naudinguprintsiip ja Superegost tulenev reaalsusprintsiip.
4. väärikus,respekt vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele; 5. eneseteostusvajadus vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Inimesed suudavad erinevalt loomadest kõrgema tasandi vajaduste nimel ohjata madalama tasandi vajadusi Kurt Lewin:motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga objektide väljas Freud:motivatsioon tuleneb alateadvuse surutud instinktiivsest Libido energiast,mis ei tohi teadvuses avalduda,kuna läheb vastuollu ühiskondlike normidega Ajukoore kõrgemad keskused kontrollivad ja pidurdavad koorealuseid biloogilise motivatsiooni keskusi(seetõttu nt.alkohol,mis pidurdab ajukoort,alandab enesekontrolli) Ajukoor omakorda on ülevana aktivatsioonisüsteemi mõju all (retikulaarformatsiooni ja taalamuse virgutav toime) Ilma ajukoore piisava toonuseta pole võimalik eesmärgipärane ja mõistlik tegevus
annaabi.ee 
