Siseruumides tuleks kasutusele võtta täisspekter valgus(6t päevas-võrdub 30-päikesevalgust). Alguses ei olnudki muud valgust kui päikesevalgus kuni.Kõige esimesteks valguse allikateks olid tuli, leek ja tõrvik, mis tekkisid u. 400 000 aastat e.Kr. Esimese elektriga lambi leiutas.1802.aastal lõi inglane Humphry Davy esimese elektrijõul töötava valgusallika,kui ta kasutas plaatina hõõgniiti.Siis kui inimene ei saa piisavalt ,siis ei tulda ülesannetega hästi toime ning instiktiivselt üritatakse olukorda tasakaalustada süsivesikute, alkoholi, kofeiini ja suhkrurikaste toitudega. Mina arvan,et valgus on elus inimesele samatähtis kui hingamine.
juhitavuse, ent tihti on need väga kallid. · Plate Neid sidemeid kasutatakse slaalomsõitudeks ja võistlustel. Sellised jäigad sidemed annavad laua üle suurema kontrolli. 2.2 Turvavarustus Lumelauasport on suhteliselt ohtlik ala. Olenemata sellest, kas sõidetakse suurtel hüpetega mägedel või laugel kelgunõlval, on vigastuste oht siiski kõrge. Sõitu õppides on kõige tavalisem istmikule kukkumine. Sellisel puhul pannakse instiktiivselt käed selja taha, et löögijõudu vähendada. Seetõttu ongi algajate puhul kõige tavalisemaks vigastuseks randmeliigese murd või nihestus. Mida aeg edasi, seda harvemaks jäävad vigastused, kuid eed muutuvad enamasti tõsisemaks, alates luumurdudest kuni liigeste täielike rebestusteni. Selle tõttu ongi lumelauaspordis, nagu igal teiselgi ekstreemspordialal, turvavarustusel äärmiselt tähtis roll. Tõenäolislt on kõige tähtsam omada sõidu ajal kiivrit
MIDA VÕIB SELLEST KÕIGEST JÄRELDADA? Noh, vb seda, et kui me arvame, et me NÄEME seda valgust, mis meie eest mööda läheb, näiteks vasakult paremale, siis tuleb välja et me eksime: · me ei näe seda valgust KUNAGI, mis meie ees vasakult paremale kihutab · me näeme ainult seda osa sellest valgusest, mis meile silma tuleb, kuna ta osa sellest kihutavast valgusest murdub tolmuosakeste pealt ja liigub hoopis MEILE SILMA. · .... ja kogemuse abil võime juba instiktiivselt öelda: JAH, see vihk, kust valgus pärit on, ise liigub, vasakult paremale. Nii et me ei näe tegelikult konkreetselt SEDA VALGUSLAINETUST, MIS MEIST MÖÖDA LIIGUB. Seda saab ka laseridemonstratsiooniga väga ilusti näidata! (loe all) Seega: meie maailm on täis illusioone ja salapära! Lõke on eriti huvitav siinjuures. Jääb mulje, et lõke on leekide mäng, kohapeal; tegelikkuses liigub see
MIDA VÕIB SELLEST KÕIGEST JÄRELDADA? Noh, vb seda, et kui me arvame, et me NÄEME seda valgust, mis meie eest mööda läheb, näiteks vasakult paremale, siis tuleb välja et me eksime: · me ei näe seda valgust KUNAGI, mis meie ees vasakult paremale kihutab · me näeme ainult seda osa sellest valgusest, mis meile silma tuleb, kuna ta osa sellest kihutavast valgusest murdub tolmuosakeste pealt ja liigub hoopis MEILE SILMA. · .... ja kogemuse abil võime juba instiktiivselt öelda: JAH, see vihk, kust valgus pärit on, ise liigub, vasakult paremale. Nii et me ei näe tegelikult konkreetselt SEDA VALGUSLAINETUST, MIS MEIST MÖÖDA LIIGUB. Seda saab ka laseridemonstratsiooniga väga ilusti näidata! (loe all) Seega: meie maailm on täis illusioone ja salapära! Lõke on eriti huvitav siinjuures. Jääb mulje, et lõke on leekide mäng, kohapeal; tegelikkuses liigub see
Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus (Nierenberg 1997: 11). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3). 1.1 Sõnadeta signaalide liigitamine 1.1.1 Geneetilised Nõnda suhtlemise võime on meile kaasa sündinud ja osa meie ellujäämise varustusest. Näiteks imikuna teame instiktiivselt, kuidas imeda. Teame sedagi, kuidas nutta, kui oleme näljased või vajame tähelepanu. Kui saame vanemaks, puhkeme spontaanselt nutma, kui näiteks oleme endast väljas (Jaskolka, 2004: 21). 1.1.2 Ümbrusest tingitud Arenedes õpime tegevusi keskkonnast. Näiteks jäljendame loomulikult teisi oma sõpruskonnas. Just noored võtavad omaks erilise kõnepruugi, et olla sõpradele vastuvõetavamad
(ibid.). 3.4 Isa mõju lapsele Lapsed, kellega isad on palju tegelenud, on sageli paremad suhtlejad. Mäng isaga ergutab lapse meeli, sest mängude iseloom on aktiivne, äkilisem ja ettearvamatum. Isa aitab lapsel isiksuseks kasvada. Ta laseb beebi meelsamini silmist kui ema ning lubab tal roomata näiteks kaks korda kaugemale, enne kui talle järele läheb. Kui laps satub kokku uudse asjaga looma, võõra inimese või leluga nihkub ema instiktiivselt lähemale, pakkudes oma juuresolekuga kindlustunnet. Isa hoidub tagaplaanile, lastes lapsel ise võõrast olukorda uurida. Samas on ta alati olemas, kui situatsioon ohtlikuks osutub. Ema kasutab lapsega mängides rohkem lelusid samas, kui isa täidab ise lelu rolli. Ta muutub kas hobuseks, tõstekangiks, ronimispuuks või vahvaks kiigeks. Kõik see tuleb kasuks lapse fantaasia ja liikuvuse arengule. 42 3.4
annaabi.ee 
