162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö intensiivsus staapide ja liinikohtade vahel. Eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus; vaatamata spetsialiseerumisele; · liiniinstantside koormuse vähendamine; · asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · spetsialisti mõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. 8 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Puudused (Ulrich/Fluri, 1992: 187; Thommen, 1993: 612-613): · staap kui organisatsiooni alternatiiv; oma funktsionaalse staabihierarhia moodusta-
liinikohtade suhtes (Thommen, 1993: 162). Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö intensiivsus staapide ja liinikohtade vahel. Eelised (Ulrich/Fluri, 1992: 186-187): · juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus; vaatamata spetsialiseerumisele; · liiniinstantside koormuse vähendamine; · asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · spetsialisti mõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused (Ulrich/Fluri, 1992: 187; Thommen, 1993: 612-613): · staap kui organisatsiooni alternatiiv; oma funktsionaalse staabihierarhia moodusta-mise tendents; oht, et moodustuvad ülimõõtmetega staabistruktuurid (vesipead), mis aeglustavad otsustamisprotsessi ja põhjustavad suuri kulusid; · staap kui liini konkurent oma suurte teadmiste tõttu, hõõrdumisvõimalused alluvusliinikohtade tähelepanuta jätmise pärast; · staabitöötajate praktikakaugus
- Otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon Põhimõtted: · Juhtimise ühtsus · Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes · Otsustus- ja erialakompetentside lahusus · Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi Eelised: · Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2. Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks 3. Staap kui võim ilm vastutuseta 4. Staap kui liini konkurent 5. Staabitöötajate praktikakaugus 25. Divisjoniorganisatsioon Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks: · objekti- või regiooniprintsiibi alusel, · üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures. Iseloomulikud jooned: 1
Põhimõtted: Juhtimise ühtsus Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes Otsustus- ja erialakompetentside lahusus Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi 17 Eelised: Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; Liiniinstantside koormuse vähendamine Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2. Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks 3. Staap kui võim ilm vastutuseta 4. Staap kui liini konkurent 5. Staabitöötajate praktikakaugus 25. Divisjoniorganisatsioon Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks: objekti- või regiooniprintsiibi alusel, üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures.
Põhimõtted: · Juhtimise ühtsus, · Staapide spetsialiseerumine juhtimisfunktsioonidele ilma kompetentsita liini suhtes, · Otsustus- ja erialakompetentside lahusus, · Funktsioonide jaotus tahtekujundamise faaside järgi. Eelised: · Juhtimise ja ülesande vastuvõtmise ühtsus, vaatamata spetsialiseerumisele; · Liiniinstantside koormuse vähendamine; · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: · Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead), · Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks, · Staap kui võim ilm vastutuseta, · Staap kui liini konkurent, · Staabitöötajate praktikakaugus. Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks: · objekti- või regiooniprintsiibi alusel, · üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures. Iseloomulikud jooned: 1