võimaldab võimsama ressurside kasutamine kogus suurenenud riistvara kasutamist. vähenenud, muutunud tohutult, muutunud Muutunud veidi tavainimesele töökindlamaks välimus "ilusamaks" ning lihtsamaks. on muutunud, ressurside kasutajasõbralikumak nõudlus suurenenud. s. Seda installimiseks vajalikku seadet ja uuenduste osa ma ei oska teha kuna mai tea mis seal kysitud on Küsi kelleltki ja ytle mulle siis võin ära teha.
kergesti kättesaadavad Internetis. Eeliseks on see, et Impress on PowerPointist üle ja seda levitatakse vastavalt lähtekoodiga litsentsi alusel ning seda on võimalik tasuta Internetist allalaadida. OpenOffice.org Impress kasutajad saavad installida Open Clip Art Library, mis lisab suure galerii piltidega üldiste presentatsioonide ja joonistus projektide jaoks. Linux'i distributsioonid Debian, Gentoo, Mandriva ja Ubuntu on andnud valmis kasutamiseks openclipart paketi allalaadimiseks ja installimiseks oma online tarkvara hoidlatest. Välja lastud GNU Lesser General Public Licence tingimustel on Impress tasuta tarkvara. 4 2. Esitluse käivitamine Esitluse käivitamiseks on mitu erinevat võimlust. Levinumad on aga töölaual olev otseteeikoon Impress . Ka saab esitlust käivitada, vajutades Start ribale ning valides sealt OpenOffice.org Impress. Vajutades Start ribale ning valides sealt All Programs- OpenOffice.org 3.1- OpenOffice
nuhkvaraskeemi osana, kuid nad võivad ka edastada viiruseid. Klõpsake linkidel ainult neis meilisõnumites, mida usaldate. Lisamooduleid installi lehtedelt, mida usaldad. Veebibrauseri lisandmoodulid lubavad veebilehtedel kuvada üksusi, nagu tööriistaribad, börsitelegraafid, videod ja animatsioonid. Kuid lisandmoodulid võivad installida ka nuhkvara ja muud ründetarkvara. Kui veebileht küsib teilt luba lisandmooduli installimiseks veenduge enne alustamist, et usaldate seda. 9 Kasutatud allikad: 1. http://windows.microsoft.com/et-ee/windows/understanding-security-safe- computing#1TC=windows-7 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus 10
Reaalajas uuendatavatel paanidel on rakendused, inimesed ja veebisaidid vaid ühe puute kaugusel, nii et olete kogu aeg kursis endale tähtsate asjadega. Windowsi arvutid avavad teile Windows Store'is saadaolevate uute rakenduste kireva maailma. Suurem osa neist on puutetundlikud, nii et võite libistada, koputada ja suumida, aga need töötavad väga hästi ka hiire ja klaviatuuriga, nii et kasutage oma arvutit just nii, nagu soovite. 3 SÜSTEEMINÕUDED Windows 8 Pro installimiseks peab teie arvutis olema Windows XP hoolduspaketiga SP3, Windows Vista, Windows 7, Windows 8 Consumer Preview või Windows 8 Release Preview. 3.1 Kui soovite käitada oma arvutis operatsioonisüsteemi Windows 8, vajate järgmist. Protsessor: 1 GHz või kiirem protsessor, mis toetab funktsioone PAE, NX ja SSE2 (lisateave). RAM: 1 GB (32 bitti) või 2 GB (64 bitti). Kõvakettamaht: 16 GB (32 bitti) või 20 GB (64 bitti). Graafikakaart: Microsoft DirectX 9 graafikaseade WDDM- draiveriga
meilisõnumites, mida usaldate. 8 Installige lisandmooduleid ainult veebilehtedelt, mida usaldate. Veebibrauseri lisandmoodulid lubavad veebilehtedel kuvada üksusi, nagu tööriistaribad, börsitelegraafid, videod ja animatsioonid. Kuid lisandmoodulid võivad installida ka nuhkvara ja muud ründetarkvara. Kui veebileht küsib teilt luba lisandmooduli installimiseks veenduge enne alustamist, et usaldate seda. 11. Kes on arvutihäkker? "The Hacker's Dictionary" defineerib sõnaga "häkker" inimest, kellele meeldib arvutitega tegeleda, neid tundma õppida ning nende tööpõhimõttest detailideni aru saada vastupidiselt inimesele, kes eelistab arvutist teada ainult nii palju kui vaja. Lisaks nimetab antud raamat häkkeriks ka inimest, kes armastab programmeerimist ja reaalsete programmide kirjutamist, mitte ainult antud teemal teoretiseerida.
meilisõnumites, mida usaldate. 8 Installige lisandmooduleid ainult veebilehtedelt, mida usaldate. Veebibrauseri lisandmoodulid lubavad veebilehtedel kuvada üksusi, nagu tööriistaribad, börsitelegraafid, videod ja animatsioonid. Kuid lisandmoodulid võivad installida ka nuhkvara ja muud ründetarkvara. Kui veebileht küsib teilt luba lisandmooduli installimiseks veenduge enne alustamist, et usaldate seda. 11. Kes on arvutihäkker? "The Hacker's Dictionary" defineerib sõnaga "häkker" inimest, kellele meeldib arvutitega tegeleda, neid tundma õppida ning nende tööpõhimõttest detailideni aru saada vastupidiselt inimesele, kes eelistab arvutist teada ainult nii palju kui vaja. Lisaks nimetab antud raamat häkkeriks ka inimest, kes armastab programmeerimist ja reaalsete programmide kirjutamist, mitte ainult antud teemal teoretiseerida.
Kaitse ründetarkavara eest. Kuigi 100%line kaitse ründetarkavara eest puudub, saab ohtu küllaltki tõhusalt ennetada järgmiste soovitustega: · Kui võimalik väldi Windows'i operatsioonisüsteeme, kuna enamik rünnakutest on suunatud neile, kasutades ära turvanõrkusi. · Asenda Internet Explorer Mozilla Firefoxi või mõne muu brauseriga. Internet Explorer laseb käivitada ActiveX komponente ja JavaScripte, mida kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt
19 6.4. Järgnevas aknas tuleb jätkamiseks vajutada "Continue" (soovi korral võite allalaadida uuendusi samal ajal, kui Ubuntut installeeritakse vajutades linnukese valiku "Download updates while installing" peale). 6.5. Kontrolliga, kas "Erase disk and install Ubuntu" on valitud. Kui on, likkige "Continue" jätkamiseks. 20 6.6. Lõpuks installimiseks vajutage "Install Now". See protsess võib võtta mõnda aega, niiet olge kannatlik. 6.7. Installeerimise käigus kohandage seaded. Esimene etapp on valida linn, kus asute (pildil on valitud linnaks ,,Tallinn"). Peale seda on vaja vajutada nupule "Continue". 21 6.8. Järgnevalt küsib ta klaviatuuri seadeid. Need peaks arvuti ise ära tuvastama. Kui ei ole tuvastanud, siis valiga omal soovil endale sobivad
(Ubuntu 2013) 3. Windows'i ja Linux'i võrdlus Windows ja Linux erinevad esmalt hinnas. Windows on tasuline, Linux tasuta. Miks see nii on, et Linux tasuta on, on seadistanud autoriõigused, mis käsitlevad Linux-tuuma kasutamist. Kui Microsofti arendajad käivad tööl suures ettevõttes, siis enamuste Linux distributsioonide autorid teevad arendustööd omaenese oskuste täiustamiseks ning lihtsalt maailma paremaks muutmiseks. Linuxi riistvaraplatvormi toetus operatsioonisüsteemi installimiseks on kindlasti oluliselt laiem, mis on tingitud tema vabadest litsentsidest teda muuta. Kui arendaja leiab Linux'i distributsioonis mõne vea või puuduse, on tal vabad käed antud see parandada. Nii kohandatakse olemasolevaid operatsioonisüsteeme erinevatele riistvaraplatvormidele ning luuakse uusi distributsioone. Linux'i versioone on tuhandeid, Windows on vaid üks ja ainus Windows. See on üks omadus, mis põliseid Windows'i kasutajaid Linux'ite puhul häirib
Foxit Reader – PDF lugeja Adobe Reader –PDF lugeja VLC – meedia mängimis tarkvara BSPlayer – videode, muusika mängimis tarkvara 7Zip – tarkvara .zip failide avamiseks, failide pakendamiseks Skitch – Vabavara ekraanitõmmiste salvestamiseks Comodo Backup – Tarkvara dokumentide, sätete salvestamiseks ja varundamiseks Ninite – Tarkvara vabavara automaatseks tõmbamiseks ja installimiseks GIMP – Pilditöötluseks mõeldud tarkvara Inkscape – Vabavara graafiliste vektorite töötlemiseks Ccleaner – Arvuti failide, registrite ja cache puhastamiseks mõeldud tarkvara Chrome – Veebibrauser Firefox – Veebibrauser Avast – Viirusetõrje Speccy – Tarkvara arvuti informatsiooni kuvamiseks Paint.NET – Pilditöötluseks mõeldud tarkvara Thunderbird – Emailide jaoks
distributsioonid on Ubuntu (Estobuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu), Fedora, openSUSE, D ebian, Mandriva, Gentoo, ja Slackware. Ubuntu Linux on Debiani pakihaldust kasutav Linuxi distributsioon, mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur GNOME, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Evolution jne. Seetõttu mahub Ubuntu Linux ära ühe CD peale. Samas on võimalik kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi installimiseks. Võimalik on kasutada nii tasuta kommuuni toetust kui ka erinevaid tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keeltest pärinev sõna, mida tõlgitakse kui "inimlikkus teiste suhtes", usk kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ning Ubuntu Linux püüab samu põhimõtteid järgida ka tarkvara loomisel. Ubuntu arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, ta peab olema kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.
3. Veendu, et kood valideerub. 4. Tekita HTML-koodi sisse viga (nt. eemalda üks < märk). Tutvu vastavate validaatori veateadetega. 5. Paranda kood taas õigeks. Kopeeri validaatori antud ,,kvaliteedimärgi" lõik oma koodi sisse lehe lõppu (enne
). Veendu, et pilt tuli nähtavale. Visual Web Developer Expressi install Tasuta kasutatavate Express-toodete jaoks tarviliku leiab aadressilt www.microsoft.com/express . Veebi jaoks mõeldud toodete installimiseks on võimalik kasutada Web Platform Installerit, kus saab ,,linnukestega" ära märkida soovitud komponendid. Veebiosas Install-nupule vajutades saab vastava programmi kätte. Tasub programm omale alla laadida ja siis käima panna. Üldjuhul küsitakse, kas oled nõus laetud programmi käivitama. Vastavalt operatsioonisüsteemile võib küsimine erinev välja näha, aga administraatoriõigusi ja käivitusluba on igal pool vaja