Tööstusamet tegeles tööstuse korraldamise, materjalide hankimise, riigiasutuste tellimuste ja ostude korraldamisega. Mäeamet korraldas geoloogilisi uurimisi, andis välja mineraalvarade uurimise lube ja teostas tehnilist järelevalvet kaevandustes. Patendiamet tegeles leiutiste registreerimisega Ministeeriumi juures tegutsesid asutustena Krediidi-ja kindlustusasutuste Inspektuur, Maksupeakomitee, Tollipeakomitee, Kaubanduskomitee, Ratsionaliseerimiskomitee, Rahvuslik Jõukomitee, Loodusvarade Instituut ja Sõjaolukindlustuskomitee. Majandusministeerium tegutses 25. augustini 1940. a., mil seoses nõukogude okupatsiooniga moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel (hiljem moodustati haru ministeeriumid). Kaubandus
Kriminaalpolitsei töö tõhustamiseks ja töökohustuste vahetamiseks korraldati kriminaalosakondade ülemate nõupidamisi. 1924.aastal allutati kriminaalpolitsei siseministeeriumile ning kriminaalpolitsei peavalitsus ühendati siseministeeriumi politseipeavalitsusega. Seeläbi koondati siseministeeriumi alluvusse nii välis- ehk üldpolitsei kui ka eripolitsei - kriminaalpolitsei ja poliitiline ehk kaitsepolitsei. Politseipeavalitsuses moodustati kriminaalosakondade inspektuur, hiljem kriminaalpolitsei inspektuur. Niisugune toimimisviis võimaldas kärpida politsei juhtkonda. Vähendati ka kriminaalosakondade koosseise. Kriminaalpolitsei peavalitsuses loodud kuritegevuse statistika toimkond viidi üle riigi statistika keskbüroosse, karistusteadete toimkond allutati kohtuministeeriumile. (1: 171) 1925 viidi kriminaalpolitsei ametinimetused vastavusse politseiasutuste kujundamise määrusega
valitsuse juhatajat, kellega kokku oli kolleegiumi liikmeid 6-7 inimest. Kolleegium arutas rahandustöö põhiküsimusi: riigieelarve eelnõu koostamist enne selle valitsusele esitamist, raamatupidamise, riigitulude ja maksude laekumise, revisjonide, kindlustuse jt. küsimusi. Kolleegiumi otsused rakendati ellu ministri käskkirjadega. Peale eelpool loetletud Eesti NSV Rahandusministeeriumile allunud asutuste tegeles vabariigis ka otseselt NSV Liidu Rahandusministeeriumile allunud Proovivalve Inspektuur. Tema ülesandeks oli läbi vaadata vabariigis väärismetallidest ettevõtete toodang ning märgistada väärismetalli (kuld, hõbe) sisaldavust toodetes vastava pitsatiga. Suurima töömahu selle asutuse tegevuses moodustas Tallinna Juveelitehase toodangu märgistamine. Eestis töötanud Proovivalve Inspektuur analüüsis väärismetallide sisaldavust ka tolliorganite poolt rekvireeritud esemetes, samuti andis välja tõendeid ja lubasid väärismetallist esemete välismaale viimiseks
asunud ja Saksa okupatsioonivägedega Eestisse naasenud Hjalmar Mäe. 18. septembril määras omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus politsei- ja omakaitse ülemaks Johannes Soodla. Politsei ja omakaitse loomisel püüti võimalikult palju aluseks võtta enne Nõukogude annektsiooni Eestis kehtinud riiklike struktuure. Politsei ja Omakaitse Valitsus sai kindla organisatsioonilise struktuuri 28. oktoobriks 1941, misjärel kuulusid sellesse Poliitilise politsei inspektuur, Kriminaalpolitsei inspektuur, Eesti Omakaitse, Eesti Välipolitsei, Tuletõrje ja Piiriomakaitse. Majanduspoliitika: omandisuhted, riigimonopolid, põlevkivitööstuse arendamine, põllumajandus ja müüginormid. nõukogude poolt võõrandatud talud ja majad sõjasaagina Saksa riigi omandiks ja neid ei antud omanikele tagasi. Eestlastele olid ette nähtud väiksemad toidunormid kui saksa kodanikele. Sakslaste palgad olid kõrgemad kui eestlastel, kuigi nad tegid ühes ja samas asutuses üht ja sama tööd
Eesti Vabariigi aegne (enne 21. juunit 1940 kehtinud) struktuur ja koosseis. Eesti Vabariigi ajal juhtis politseid siseministeeriumile alluv politseivalitsus, millele allus nii välis-, kriminaal-, kui ka poliitiline politsei. Nüüd loodi varasemale süsteemile Omakaitset juurde haarates sisedirektooriumile alluv Politsei ja Omakaitse Valitsus (POV). POV jagunes kolmeks osakonnaks ja neljaks inspektuuriks, sh Poliitilise Politsei Inspektuur ja Kriminaalpolitsei Inspektuur. 28. oktoobril 1941 määrati Poliitilise Politsei Inspektoriks Roland Lepik1, kes oli selle ametikoha ülesandeid asunud täitma juba varem. Võimu kuritarvitamiste tõttu asendati Lepik 8. detsembril 1941 major Ain-Ervin Merega. Poliitilise politsei kuulumine Eesti Omavalitsuse struktuuri oli formaalne ning faktiliselt allus see erikomando 1a ning alates detsembrist Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ülemale Eestis Martin Sandbergerile. Mais 1942
annaabi.ee 
