Vajaduse korral võib ristata ka korduvalt, st. ristlusjärglasi omavahel või lähtevormidega. Ühe risttolmleva taime järglasi nimetatakse sordiaretuses pereks, ühe isetolmleva taime järglasi liiniks, ühe vegatatiivselt paljundatava taime (nt. kartuli) järglasi klooniks (kloonaretus). Risttolmlevate taimeliikide sordid on alati paljude lähedaste vormide kogumid populatsioonid; nende omadusi peab aretusvõtetega pidevalt parandama. Eestis tegelevad sordiaretusega Jõgeva Sordiaretuse Insituut ning Polli Aiandusuuringute Keskus. Eesti on 1961. aastal asustatud Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitsmise Liidu (UPOV) liikmesriik. Sellel ühendusel on üle maailma praegu umbes 60 liikmesriiki ja igal aastal liitub uusi. Eesti liitus antud ühendusega 2000.aastal.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio-ja sidetehnika insituut Regina Feldman 124005 „MIDA MA SAIN TEADA AINEST ERAIALATUTVUSTUS“ Essee Esitatud: 07.01.2013 Juhendaja: assistent Indrek Rokk Tallinn 2013 Mida ma sain teada ainest Erialatutvustus? Kindlasti seda, mida ma enne Tehnikaülikooli sisse astudes ei teadnud. Õppeaasta alguses sisenesin esimesse loengusse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse Insituut Logistika ja kinnisvra õppetool ::::::::::::::::::::::::::::: Kodutöö investeeringute analüüsis Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Projekti kirjeldus.....................................................................................................5 2. Turu analüüs.................
plankton · V.Ryabova (1977, 1981, 1986, 1991) ja I. Telesh (80.-90.) Neeva lahe zooplankton · Eestis: fütoplanktonit: J. Tenson, merebioloogia töörühm (1973-1991: K. Piirsoo, A. Randveer, zooplanktonit: K. Remm) · Läänemerel: fütoplanktonit: S. Nõmmann, K. Olli, K. Kangro, O.Veresova; zooplanktonit A. Lumberg, M.Simm, A. Põllumäe · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: A. Jaanus · Tallinna Tehnikaülikool Meresüsteemide insituut: I. Lips · Eesti uurimislaevad Aju Dag, Veimer/Livonia, Salme Läänemere uuringute suunad 1850-2010 Floristilised ja faunalised Biogeograafilised ja biotsönoloogilised Keskkonna muutused Ökotoksikoloogilised Mudelid
kulminatsiooni ajal üks šamaan oksendab mingi raudketi suust välja.. ok rõve. Üks projekt, mida mitme aasta jookusl tegi, oli Sigui (1967-78) rituaalsest tsükilist (iga 60 a tagant toimuv rituaalüritus, kestab seitse aasta erinevates külades. Mingisugune initsiatsiooni värk: noorte poste vastuvõtmine kultuuri, dogonite saladuste õpetamine, maailma kohta teadoleva info edasiandmine. 50ndate alguses oli katse tema filme filmiteadusesse tuua, asutati Saksamaal insituut, mis andis ekspeditsioonidele kaasa varustust ja filme arhiivi kokku koguma (seal ei olnud ainult etnoloogid, olid ka loodusteaduste esindajaid). Pandi alus arhiivile Entsüklopeediline cinematographica, seal olid erinevad sektsioonid. Arhiivid olid viies riigis ja osades riikides olid väiksemad arhiivid (ambitsioonikas projekt), kogunes tuhandeid filme ja eesmärk oli dokumenteerida liikuvat maailma. Palju oli antropoloogilise sisuga filme
annaabi.ee 
