spoori/ml Clostridium tyrobutyricum Pärineb silost ja allapanust; arvukus sõltub aastaajast (suvel 1 spoor/ml) B. Weichenstephanensis psührotroof: Toodab ka külmas piimas proteaase ja peptidaase nn magusa kalgendi tekitaja 2. Gramnegatiivsed: Alcaligenes (A.tolerans) Starterkultuuride ehk juuretiste päritolu: Esinevad toormes piisava arvukusega (aedvili) Tootmisvahendid on eelnevalt inokuleeritud (tünnid) 1. Materjal eelmisest fermentatsioonist (vadak) 2. Lisatakse teatud koguses kindla liigilise koosseisuga juuretis defineeritud kultuur 7 3. Lisatakse juuretis, mille täpne liigiline koosseis ja struktuur on teadmata, so defineerimata kultuur (nt keefiriseenes) Juuretiste klassifikatsioon: Temperatuuritundlikkuse alusel: 1
miRNA- vahendatud mRNA lõikamine ja translatsiooni takistamine. Reguleerivad taimedes arengut ja füsioloogilisi protsesse Arenenud siRNAdest Põhjustavad mRNA osadeks lõikamise ja takistavad translatsiooni (RNA vaigistamise fenomeni avastamiseks tehti katseid petuuniatega.) Sir. David Baulcombe Väikeste RNA molekulide rakendus: Nt allergeenide eemaldamine maapählitest Väike RNA molekul, mis on homoloogne viiruse RNA-ga on olemas nii inokuleeritud lehtedes kui ka uutes lehtedes. Väikseid RNA molekule ei ole kontroll-lehtedes (platseebo Viiruse infektsioon tekitab süsteemset siRNA kogunemist. Taime rakkude vahel on poorid, miskaudu toimub reguleeritud ainete transport. Vaigistamine levib süsteemselt niinerakkude (floeem) kaudu. Viirustel on valgud, mis suruvad alla RNA vaigistamise. RNA vaigistamise häirimisega saab viirus häirida taime viiruskaitse mehhanismi. Häirijad-valgud võivad olla aktiivsed igas faasis.
või patogeensete mikroorganismide loendamiseks). Võrreldes plaadilt lugemise meetoditega (plate count methods) on eeltoodud meetodid vähem täpsed, kuid võimaldavad määrata proovimaterjalis väga vähesel hulgal esinevaid mikro- organisme. Tavaliselt valmistatakse ette kümnekordsed proovilahjendused, mida lisatakse 0,9 ml või 9 ml söötme kohta vastavalt 0,1 ning 1 ml. Iga proovi lahjenduse kohta tuleb teha 35 paralleelseeriat ehk 3-5 proovi igast lahjendusest. Pärast inokuleeritud söötmekatsutite inkubeerimist määratakse iga proovi puhul sihtmärk-organismide olemasolu. Kõige tõenäolisema arvu määramisel kasutatakse tõenäosustabeleid. Seda meetodit kasutatakse sageli fekaalsete indikaatorbakterite (coli-laadsed) arvukuse määramisel. Positiivsete proovidega katsutitesse moodus- tub hapet ja gaasi. Gaasi olemasolu on määratav gaasimullide tekkega klaastoru- kestesse, mis on eelnevalt katsutitesse lisatud. Alternatiivsed meetodid. 1
nööpnõelapäid, s.t. väikesed koos vastava hemolüüsiga. S. pneumoniae pesad on limased väikese lohuga keskel (autolüüsist), võivad olla α- või γ-hemolüüsiga. ß-HEMOLÜÜTILISE A GRUPI STREPTOKOKI (S. pyogenes) SAMASTAMINE. Toimub lateksaglutinatsiooni ja PYR kiirtesti abil. PYR-test määrab pürrolidonüül-proteaasi produktsiooni, mis lubab eristada A ja D grupi streptokokke. PYR-reagent tilgutatakse kas otse väljakasvanud kultuurile või inokuleeritud kultuuriga kettale, positiivse tulemuse puhul tekib 1 – 2 minuti jooksul punane värv. PNEUMOKOKKIDE SAMASTAMINE. Aluseks on iseloomulik kasv veriagaril (vt. eespool), positiivne lateksaglutinatsioonireaktsioon. Isoleeritud pneumokoki samastamiseks kasutatakse optohiintesti. Ainult S.pneumoniae on tundlik optohiinile (etüülhüdrokupreiin
Biofilmi visualiseerimiseks värvitakse järgneval päeval plaadi kannude seintele moodustunud biofilm kristallvioletiga. Kolooniad tardsöötmel. Tardsöötme pinnale tekkinud struktureeritud bakterikogumikud ehk kolooniad varieeruvad ulatuslikult oma morfoloogialt. Elektronmikroskoobi pildid näitavad muutust kolooniate pinnas, mis tuleneb muutusest maatriksi komponentides. Vedelsöötme pinnale tekkiv biofilm bakterikultuuriga inokuleeritud ja üleöö seisma jäetud söötmete vedelik-õhk piirpinnale moodustuva biofilmi (pellicle) jälgimine. 115 2.Dünaamilised metoodikad, mikrokosmid. Läbivoolukultuuri biofilm klaastorudes teatud kiirusega voolav sööde inokuleeritakse ja jälgitakse konfokaal-skanneeriva lasermikroskoobiga (CSML) biofilmi moodustumist. Mikrokosmides püütakse jäljendada keskkonda, kus bakter elab
annaabi.ee 
