spetsiifilised kirsi- või koguni kreekapähklisuurused augud · 80 kg juusturatas 1000l toorpiima · Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine · Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine · Sadenemine, juustuteramass kogutakse linasele riidele, lastakse nõrguda, pärast lühiajalist seismist vormidesse
Selleks, et rohumaal kulutusi kokku hoida tuleks vähem külvata. Mullaharimise vajalikud töökäigud: Orgaaniliste väetiste laotamine, kündmine, libistamine, mineraalväetiste laotamine, kultiveerimine (1-2 korda), kivide korjamine, rullimine, külvamine, rullimine. Külviaeg - Heinaseemne külviks on kaks perioodi - varakevad ja juuli teine pool kuni augusti algus. Külvisügavus - Heinataimedel peaks olema külvisügavus 1-2cm. Liblikõieliste puhul tuleb heiataimede seemnete inokuleerimine liigiomase mügarbakteriga. Külvijärgne hooldamine: • Mullakooriku purustamine peale vihmasadu; • Mehaaniline umbrohu tõrje - Umbrohtude pealtniitmine. Esimest korda niidetakse, kui umbrohu kõrgus on üle 20 cm. Teist korda niidetakse juba madalamalt, 5-10cm kõrguselt; • Karjatamine - Soodsate ilmastiku tingimuste korral on võimalik karjamaid karjatada ka suve teisel poolel. Vastasel juhul on soovitatav saak teha siloks või söödaks;
Külvisügavus sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast külvi maa korralikult rullida, et seeme saaks mullaga hästi kontakti, sest soja vajab idanemiseks palju niiskust. Ka on tasaselt põllult sügisel parem kombainiga koristada, sest sojataimel on esimesed kaunad küllalt maapinna lähedal (8-10 cm). 7 3.5 Seemnete töötlemine Parim viis lämmastiku siduvate bakterite mulda viimiseks on seemnete inokuleerimine (töötlemine) bakterite preparaadiga. Ükskord mulda viidud bakterite populatsioon püsib mullas aktiivsena kaua aega. 3.6 Hooldamine, umbrohutõrje Hooldamine seisneb reavahede harimises mulla kobestamiseks ja mehaaniliseks umbrohutõrjeks. Keemiliseks umbrohutõrjeks soovitatakse sojaoa kasvatamisel kasutada järgmisi herbitsiide: Stomp, Treflan-R ja Ronstar. 3.7 Koristamine Sojauba on bioloogiliselt küps, kui vars ja taim on kollased ja lehed on kollased või varisenud
Emajuuretise tootmine Steriilse kasvukeskkonna viimine fermenterisse Tarbejuuretise tootmine Kasvukeskkonna inokuleerimine Fermentatsioon, rakkude kasv ja kontsentreerumine Baktofugeerimine Biomassi resuspendeerimine kaitsekeskkonnas Sügavkülmutus Granuleerimine Lüofiliseerimine
Sellest omakorda sõltub lõpuks valminud õlle maitsebukett. 3. Virde keetmine, filtreerimine ja jahutamine. Keetmisel lisatakse humalaid. Humala parkained annavad maitset, sadestavad valke ja on bakteritsiidsed. 4. Enne pärmi lisamist virret aereeritakse, et sissekülvatav pärm saaks hakata paljunema. Hapnik on vajalik ka membraansete steroolide sünteesiks. 5. Inokuleerimine pärmiga ja kääritamine (hapnikku enam ei anta!), mille käigus moodustub etanool ja CO2. Käärimistemperatuur on ca 12 kraadi. Käärimisel kasutatakse esmalt ära glükoos, sahharoos ja maltoos. Seejärel maltotrioos ja dekstriinid. Osa dekstriine jääb kääritamata ja need on olulised õllevahu moodustumisel. 6. Õlle filtreerimine läbi räniliivafiltrite ning pastöriseerimine ca 60 kraadi juures 7. Õlle villimine
annaabi.ee 
