probleemi lahendamise eeldusena, võimet objektiviseerida asjad sõltumata sellest, kes esitab, isikliku autoriteedi vähendamist. Tulemus 100% Sünergiline rühmatöö. Sünergilises rühmatöös koob rühm midagi uut ja enamat, kui selle liikmete kompetentsi summa. 1+1+1 ei ole 3, tulemus on suurem kui 100%. Saadud lisaväärtust nimetatakse sünergiliseks efektiks. Sünergilistele rühmadele on omane suur innustatus, kõrge motivatsiooniaste. Sellised rühmad ei säilita sünergismi kaua. Ajapikku rühmad lagunevad. 15.Nimetage vähemalt 5 eduka liidri omadust Intelligentsus, sotsiaalne küpsus, sisemine motiveeritus, inimsuhete tähtsustamine, kohanemisvõime, kõrge saavutusvajadus, enesekehtestamise oskus, koostöövalmidus, dominantsus, enesekindlus, stressitaluvus, soov vastutada.
Max tulemus 50%, rühmatöös 20% · Kompromiss otsitakse keskmist tulemust. Keskväärtus 33,3%. Kompromiss on tähtis kui eesmärgiks on rühma kooshoidmine, konsensus ja sobitamine väliste tõhususeeesmärkide asemel · Integratiivne meeskonnatöö kogutakse kogulahenduse leidmiseks kõik rühma ressursid, meenutab natukene ajurünnakut, tulemus 100% · Sünergiline rühmatöö meeskonnas loovad inimesed midagi rohkemat kui üksi, suur innustatus, ei säili kaua. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. Lihtne motivatsiooni protsess: Motivatsioon töö tegemiseks on määratud järgmiste tegurite poolt: · Inimeste vajadused, ootused, eesmärgid · Vahetu ümbruskond: töögrupp, perekond · Ühiskond tervikuna
Kui olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on loovad võimed juba piiratud. Kui aga IQ näitaja on suurem kui 120, siis loovad võimed ei sõltu enam intelligentsusest. Intelligentsus, loovus ja ülesandest innustatus määravad ära näiteks laste andekuse. Kuid lapse andeid mõjutavad omakorda kodu, kool ja kaaslased. Lapse andekuse üheks määravaks faktoriks on ülesandest innustatus. Sellepärast, et kui inimene ei soovi vastava alaga tegeleda, milles avalduks tema loovad võimed, siis ei ole ju nendest loovatest võimetest mingit kasu. Loovad võimed võivad sellisel juhul isegi ära kaduda. Inimese andekust mõjutab tegelikult veel üks tegur
Kui olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on loovad võimed juba piiratud. Kui aga IQ näitaja on suurem kui 120, siis loovad võimed ei sõltu enam intelligentsusest. Intelligentsus, loovus ja ülesandest innustatus määravad ära näiteks laste andekuse. Kuid lapse andeid mõjutavad omakorda kodu, kool ja kaaslased. Lapse andekuse üheks määravaks faktoriks on ülesandest innustatus. Sellepärast, et kui inimene ei soovi vastava alaga tegeleda, milles avalduks tema loovad võimed, siis ei ole ju nendest loovatest võimetest mingit kasu. Loovad võimed võivad sellisel juhul isegi ära kaduda. Inimese andekust mõjutab tegelikult veel üks tegur
Kui olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on loovad võimed juba piiratud. Kui aga IQ näitaja on suurem kui 120, siis loovad võimed ei sõltu enam intelligentsusest. Intelligentsus, loovus ja ülesandest innustatus määravad ära näiteks laste andekuse. Kuid lapse andeid mõjutavad omakorda kodu, kool ja kaaslased. Lapse andekuse üheks määravaks faktoriks on ülesandest innustatus. Sellepärast, et kui inimene ei soovi vastava alaga tegeleda, milles avalduks tema loovad võimed, siis ei ole ju nendest loovatest võimetest mingit kasu. Loovad võimed võivad sellisel juhul isegi ära kaduda. Inimese andekust mõjutab tegelikult veel üks tegur