Vanaisa tuletorn Sisu-Raamatu peategelane Eerik jäi järsku töötuks , kuna ta lasti oma kauaaegsest töökohast saeveskist lahti.Ühel põeval lugesid valla külaelanikud vallalehest,et sotsiaalmaana arvel olev peopidamise koht kavatsetakse muuta ärimaaks.Külaelanikele see aga sugugi ei meeldinud.Koos vanade sõprade ja innukate uusasunikega hakkas Eerik looma külaseltsi,et astuda vastu vallavalitsuse ülekohtule.Külaselts kutsuti mitu korda kokku ja koguti hotelli rajamise vastu allkirju.Lõpptulemus oli see, et hotelli ei ehitatud.Ühel põeval sai Erik haiglast telefonikõne,et tema naine Taimi on infarkti tõttu haiglas.Eerik läks kohe sõber Priiduga haiglasse oma naist vaatama.Mõne päeva põrast sai Taimi haiglast koju.Mõni päev hiljem leidis aga Eerik enda kõrvalt voodist surnud naise
(http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SILGLA2.htm) Eestis on liik väljasuremisohus ning püük on keelatud aastaringselt igal pool. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SILGLA.htm) Kui pesa on marjaga täidetud, kaotab emane igasuguse huvi nii oma järglaste saatuse kui ka kaasa vastu. Isane seevastu asutab end pesa valvama, seda kutsutakse lõimetishooldeks. Iga paari-kolme minuti järel ujub isasäga marjakuhila kohale ja ventileerib seda innukate sabalöökidega. Kui pesale juhtub lähenema mõni marjahimus kala, sööstab isasäga talle kallale. Oma välimuse ja hääleka liikumisega hirmutab ta iga sissetungija pesa lähedusest kiiresti eemale. Selline hoolas valve ei ole väga pikk. Suhteliselt suureteralise marja (D = 3 mm) areng kestab 570-580 kraadtundi, seega +24oC vees kulub vastsete koorumiseks ca kolm päeva. (http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,36,738) - Leili Järv ELUVIIS
Ehitati katseseadmena. Eesti territoorium, mis paikneb Ida-Euroopa lavamaa loodeserval, iidse Eel- Kambriumi kivimikompleksi avamusala Baltoskandia kilbi vahetus läheduses, on oma maavararessursi poolest kogu maalima üldpildis vaadelduna ehk kusagil keskmistes ridades. Siiski on maapõues ühtteist tootmisväärset, mille loetelu on võrdlemisi mitmekesine. Isegi nafta ja maagaas pole jäänud mainimata. Paljud neist ei ole maavarad tavapärases mõistes ei innukate otsijate geoloogide ega ka majandusmeeste silmis. Kõigepealt Eesti geoloogilisest ehitusest tulenev eripära. Olles kauges geoloogilises minevikus jäigastunud lavamaa osa, on meile tööstuslikult kättesaadavas maakoore osas valdavalt settekivimid s.t. iidsetes meredes kujunenud ainekuhjed. Nad on kihilise ehitusega, rikkumata rõhtsas lasumuses seega saavad moodustada üksnes kihtmaardlaid. Teiseks ei saa siin olla märkimisväärseid metallimaake. Siiski ei ole
jumal, kes nooli kaugele lennutab. Apollon on ka tervendaja, kes õpetas esimesena inimestele tohterdamist. Kuid kõige iseloomulikus sõna talle on valgusejumal, kelles pole mingit varju, seega on ta ka tõejumal. Tähtis osa mütoloogias on Delfi Parnassone mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas ning Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, seega käis seda kohta külastamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastuse preestrinna, kes langes enne kõnelemist transsi. Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmajalgen järi tripood. Apollonil oli palju teisi nimesid. Teda kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püüdialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni, kes elas kunagi Parnassose koopas. Madu oli hirmuäratav koletis ja võitlus oli ränk. Kuid lõpuks jumala tabavad nooled tõid võidu
Zeusi käsul ükski vale sinu suust ei tule, ükski vari ei saa tõele langeda. Zeus igavese käsu andis: Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub." Mütoloogia etendas tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastused preestrinna, kes langes enne kõnelema hakkamist transsi. Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmjalgne järi tripood. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimesi jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalistega rahu; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlaselt maha pesta isegi
Apollonit saatku ainult tõde, mis igas tema sõnas avaldub." Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Innukate tõeotsijate küsimustele andis vastuseid preestrinna, kes langes enne kõnelema hakkamist transsi. Transs arvati tingitud olevat aurudest, mis kerkisid sügavast kaljulõhest, kus asetses oraakli iste, kolmejalgne järi - tripood.(Hamilton 1975:24) Apollon oli jumal, kes võistles edukalt teiste jumalatega oraakli rolli nimel, sai muusikajumalaks pärast seda, kui võitis muusikavõistlusel Paani ning juhendas muusasid.(Chaline 2005:37)
Alguses oli härra de Treville seda võimsat vahendit kuninga ja tema sõprade heaks kasutanud, hiljem aga -- enese ja oma sõprade kasuks. Ja siiski, mitte üheski tolleaegses memuaarideraamatus -- kuigi too aeg jättis päranduseks palju memuaare -- ei süüdistata seda auväärset aadlikku -- isegi mitte tema vaenlaste poolt, ehkki tal neid oli palju nii sule- kui ka mõõgarüütlite hulgas. Kuskil ei süüdistata 'auväärset aadlikku selles, et ta oleks lasknud endale oma innukate pooldajate poolt 25 maksta. Omades haruldast intrigeerimisannet, mis asetas ta võrdsele pulgale kõige osavamate intrigantidega, oli ta jäänud siiski ausaks meheks. Veelgi enam, vaatamata tugevatele, puuta nikastavatele mõõgapistetele ja rasketele, väsitavatele harjutustele kujunes temast üks galantsemaid naiste ümber keerlejaid, peenimaid kavalere ja oma aja vaimukamaid meelitajaid. Tréville'i armulugudest kõneldi niisama palju kui kahekümne
annaabi.ee 
