), millega meelitab ligi vanu ja uusi tarbijaid. Ettevõte on säilitanud oma hea brändi ja imago. 1.6 Tehnoloogiline keskkond: 1) Uued tehnoloogiad: kaasaekse tehnoloogia kasutamine arendus- ja tootmistegevuses. Uue tehnika tehnoloogiline areng võimaldab pakkuda kvaliteetsemat kaupa. Tehnika muutub päevast-päeva multifunktsionaalseks, kuna tehnoloogia areng on olnud suur. 2) Innovatsioon: igas ettevõttes oluline tegur, innovatsioonita ei ole ettevõttel tulevikku ning edasiarengut. 3) Tehnoloogia ja patendikaitse: on oluline tegur igas ettevõttes, sest tehnoloogiaga muudab elu lihtsamaks, igas ettevõttes kasutatakse ka erinevaid raamatupidamisprogramme, seepärast, et ettevõtte peab tegema palgaarvestust, erinevad maksud, majandusaasta aruanded. 4) Uurimis- ja arendustööde kulud ja tase- kui suuri summasid ettevõtte
3) Tehnoloogilise arendustegevuse rahastamine: kuna tehnoloogia läheb iga päevaga järjest edasi on oluline, et ettevõtted võtaksid kasutusele uuendusi, mille läbi klientide haldamine, maksude, probleemide ja muude arvete haldamine läheb tunduvalt lihtsamaks. Finantsintrumentide puudumisel jääb see tegemata, mis võib tuua kaasa suuri komplikatsioone. 4) Innovatsioon: igas ettevõttes oluline tegur, innovatsioonita ei ole ettevõttel tulevikku ning edasiarengut. 5) Tehnoloogia ja tarkvara legaalsus, litsentsid, patendid ja nende ostmise võimalused (hind, saadavus, kasutamisoskused): on oluline tegur igas ettevõttes, sest tehnoloogiaga muudab elu lihtsamaks, igas ettevõttes kasutatakse ka erinevaid raamatupidamisprogramme, seepärast, et ettevõtte peab tegema palgaarvestust, erinevad maksud, plus majandusaasta aruanne igal aastal
.................................................................. 9 Viited ja kasutatud kirjandus........................................................................................ 11 2 Sissejuhatus Innovatsiooon ei ole meie maailmas uus nähtus. See on suure tõenäosusega sama vana kui inimesed ise see on tihti pea iga üksikisiku omadus mõelda probleemidega tegelemisel parematele lahendustele. Ilma innovatsioonita näeks maailm välja hoopis teistsugune. Üks esimesi, kes innovatsiooni, kui ühe majanduse alustalasid, päevavalgele tõi oli Joseph Alois Schumpeter, kes oli Austria ja Ameerika majandus- ja poliitikateadlane. Tema määratluse järgi on innovatsioon, kui üks väga oluline mõõde majandusarengule. Schumpeter soovis näidata, et innovatsioonist tulenev turujõud annab märgatavalt paremaid tulemusi, kui Adam Smithi teooria
B. Reichi raamatut „Piirideta Maailm“, millest on võetud essee jaoks mõtteid, mida essee autor proovib lahti seletada nii aktuaalsete näidete, kui ka loogiliste järeldustega. Käesolevas essees tuleb juttu avatud majandusest, innovatsioonist, erinevatest ettevõttevõrkudest kui ka probleemide leidmisest ning nende lahendamisest, mis tänapäeva maailmamajanduses aina suuremat rolli mängib, sest just see viib edasi innovatsioonini, mis on majanduskasvuks kõige olulisem. Ilma innovatsioonita pole edu, ilma eduta ei ole edasminekut ja kui ei ole edasiminekut, siis ei saa rääkida tänapäevasest ettevõttest või riigist, kes soovib maailmas silma paista. Tootmisest, kui eraldi seisvast vallast pole enam kasu, maailm on muutunud, tarbimisharjumused on teised ja läbi 3 mitmete suurte raputuste on inimesed tunda saanud, mida tähendab ületootmine. Maailm on muutunud mõneti väiksemaks, teisalt suuremaks. Sõltuvalt vaatenurgast
Loovus on protsess, mille käigus kerkivad esile uued ideed. Kuid need uued ideed ei garanteeri meile tulu. Tihti on tegemist vaid ideedega, mis tekivad rohkem loovast mõttest, nagu ajurünnak, ning mis tegelikult on hoopis edukuse saavutamise seisukohalt ebaotstarbekad ja tähtsusetud. Organisatsiooni reaalne vajadus on hoopis innovatsioon ehk protsess, mille käigus rakendatakse ideed praktiliselt selleks, et parandada organisatsiooni. (Cox 1995) Ükski organisatsioon ei jää püsima ilma innovatsioonita. Selleks ei pea olema loominguline. Häid ideid, mida kasutada, saab ka väljastpoolt osta. Näiteks leiutajatelt, teadlastelt või konsultantidelt. On suur hulk edukaid ettevõtteid, kes püüavad aktiivselt luua liite ülikoolide ja inimestega, et siis võtta ja praktiliselt arendada neid ideid, mis pärinevad nende teadusuuringute programmidest. (ibid) Teine viis loomingulisi ideid osta on osaleda võrdlusuuringutel, kus ettevõtted võrdlevad oma
annaabi.ee 
