rahvusvaheliste lepinguteni jne. Eesti keeles on sõnapaari tähistamiseks välja pakutud termin ,,ühenduse õigustik". Selles referaadis tahaksin pöörata Teie tähelepanu Euroopa Liidu innovatsiooni poliitika aspektile. Majanduslik globalisatsioon muutus maailma majanduslikku korda, tuues uusi võimalusi ja muutusi. Innovatsiooni roll muutub üha tähtsamaks kaasaegses maailmas. 3 MIKS INNOVATSIOONIPOLIITIKAT EL REGIONAALPOLIITIKAS VAJA ON? Maailm on viimastel aastatel oluliset muutunud: - tehnoloogiate roll on suurenenud; -konkurents muutus teadmistepõhiseks, mis tähendab seda et majanduse areng on võimatu ilma innovatsioonitehnoloogia arenguta. Nüüd innovatsioon on kasvu ja arengu tagaja. Lisaks sellele, viimaste aastakümnete jooksul on muutunud innovatsiooni kontseptsioon. Uue kontseptsiooni kohaselt, innovatsioon ei ole enam ühe firma tegevus, vaid sotsiaalne protsess
kogumit, mis tegeleb Eestis innovatsioonide väljatöötamisega, innovatsioonide elluviimisega, aga samuti nimetatud tegevuste koordineerimise ja finantseerimisega. Põhiinstitutsioonideks Eesti riiklikus innovatsioonisüsteemis on ülikoolid, innovatsioone rakendavad firmad ja teadusasutused. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele ning Teadus- ja arenduskorralduse seadusele teostab arendus- ja innovatsioonipoliitikat Majandusministeerium. Teadus- ja arendustegevust reguleerivateks põhilisteks seadusteks Eesti Vabariigis on · Teadus- ja Arenduskorralduse Seadus; · Teaduste Akadeemia Seadus; · Vabariigi Valitsuse Seadus; · Tartu Ülikooli Seadus; · Sihtasutuste Seadus. Teadus- ja arendussüsteemi põhikomponendid on suuremad ülikoolid, Teaduste Akadeemia ja firmade arendusüksused. Innovatsioonisüsteemi kuuluvad: * firmade uurimis- ja arendusüksused;
Terk 2005, 11), kuid riik on olnud väheaktiivne eestvedaja (ibid, 26; Viia et al 2007, 50). Võib isegi väita, et riik on loobunud juhi rollist. Innustust vajab ettevõtjaskond, sest nagu Rainer Kattel ja Tarmo Kalvet (2005, 11) väidavad, peitub mitme viimase uuringu põhjal Eesti majanduse konkurentsivõime ning innovatsioonisüsteemi kõige suurem probleem ettevõtlussektoris. Kuigi välismaa teadlased toovad välja eduallikaid mitmes innovatsioonipoliitikat tulemusrikkalt ellu viinud riigis, tuleb teiste riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel
Innovatsiooni kõige paremini iseloomustavatest kriteeriumidest ja indikaatoritest tuleb välja valida tähtsaimad ning neist koostada kõigi innovatsioonipoliitika dokumentide üleselt terviklik ja igakülgne mõõdikute süsteem, millega hinnata eesmärke (vahe ja lõppeesmärgid, pea ja alleesmärgid) kõigis olulistes aspektides ja poliitika elluviimist võimaldavate tehnoloogiate lõikes. Praegu pole võimalik tuvastada, missuguste tehnoloogiatega kavatsetakse innovatsioonipoliitikat ellu viia, ning seetõttu ei saa ka nende tõhusust hinnata ega eesmärkide saavutamise tõenäosust prognoosida. Valitsuskoalitsiooni poliitikuil ning riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikel tuleb luua uuenduseks soodne keskkond ning taashaarata eestvedaja roll. Edu eeldus on hästi läbimõeldud ja sõnastatud ning ressurssidega varustatud tegevustik, mis toetab loovuse, mõtteerksuse ja avaruse ”õitsemist” ühiskonna kõigis kihtides. Samuti vabadust selleks
Kasutajate vajaduste jälgimine ja neile reageerimine. Tihedad sidemed edasijõudnud kasutajatega. Miks spetsialiseeruvad ettevõtted erinevates riikides erinevatesse valdkondadesse? Eesti ettevõtted on keskendunud toote- ja teenuseinnovatsioonile ning protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioonile. Rahvusvahelised erisused mõjutavad siseriiklikku majanduskasvu ja kaubavahetuse tulemuslikkust. Kuigi välismaa teadlased toovad välja eduallikaid mitmes innovatsioonipoliitikat tulemusrikkalt ellu viinud riigis, tuleb teiste riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel
3 Loeng 3: Miks spetsialiseeruvad ettevõtted erinevates riikides erinevatesse valdkondadesse? Eesti ettevõtted on keskendunud toote- ja teenuseinnovatsioonile ning protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioonile. Rahvusvahelised erisused mõjutavad siseriiklikku majanduskasvu ja kaubavahetuse tulemuslikkust. Kuigi välismaa teadlased toovad välja eduallikaid mitmes innovatsioonipoliitikat tulemusrikkalt ellu viinud riigis, tuleb teiste riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel.
annaabi.ee 
